SS-Korpused

Koostas: Andri Ollema

Korpuste ülevaade

SS-korpusi ei saa vaadelda kui tervikuid, sest korpus ei ole mingi kindel ega määratletud üksus. Korpus on mitmete suurte üksuste (nagu diviiside või brigaadide) kogum. Sinna kuulub tavaliselt 2-4 diviisi ning vastavad eriüksused. Armee koosneb tavaliselt 2-5 korpusest. Nagu armeede puhul, nii ka korpuste koosseis vastavalt rinde olukorrale muutub. Osad üksused lahkuvad teistesse rindelõikudesse või allutatakse korpusele uued väeosad.

Kuni 1943. a. ei olnud olemas veel SS-korpuseid, sest oli vaid kaheksa SS-diviisi, mis olid allutatud Wehrmachti korpustele ja armeedele, kuid allusid otseselt SS-juhile Heinrich Himmlerile.

Pöördepunktiks said lahingud Ukrainas, kus 14. märtsil 1943 vallutas SS-soomuskorpus tagasi Harkovi linna. SS-Obergruppenführer Paul Hausseril oli õnnestunud kolm kuulsat SS-diviisi (LAH, Das Reich ja Totenkopf) koondada korpusesse, mis löögirusikana lõhestas Punaarmee. See oli sakslastele suurimaid võite üle pika aja.

Hitler andis oma nõusoleku uute SS-diviiside formeerimiseks. Samuti hakati moodustama ka SS-korpuseid, sest SS-väed ei tahtnud alluda enam Wehrmachti juhtkonnale. Waffen-SS'ist pidi saama Saksamaa päästja.

SS-diviisde numbriline järjepidavus on loogiline ja kontrollitav. Numbrid on antud diviisidele vastavalt nende moodustamise järjekorrale. Seda ei saa öelda SS-korpuste kohta. Numbriliselt suurim korpus on XVIII SS-Armeekorpus, teada on aga vaid kuusteist korpust. Võib-olla ei formeeritudki kõikide numbrite all korpusi?

Aastatel 1943-44 moodustati SS-korpused ainult SS-diviisidest ning vaid lahingutegevuses allutati neile Wehrmachti üksuseid. Sõja lõpu poole olid mitmed SS-korpused vaid nimelised. Näiteks XV (kasakate) SS-ratsaväekorpus oli ainult paberil SS'i alluvuses. Sinna kuuluvad mehed ei kandnud SS-mundreid ega kuulunud SS'i. Eriline on ka IX SS-mägikorpus, kuhu kuulusid kaks SS-ratsaväediviisi.

Siiski on just neljal SS-soomuskorpusel suur tähtsus II maailmasõja lõpulahingutes. Meie ajalooga väga lähedalt seotud III (germaani) SS-soomuskorpus, mille koosseisu kuulus 1944.a. Teise Vabadussõja kaitselahingutes ka meie 20.Eesti SS-Diviis. III (germaani) SS-Soomuskorpus pidas oma põhivõitlused Narvas ja Sinimägedes, hiljem samuti Kuramaal.

1945. a. seisuga oli moodustatud järgmised SS-korpused:

I SS-Panzerkorps "LAH"

II SS-Panzerkorps

III (germanisches) SS-Panzerkorps

IV SS-Panzerkorps

V SS-Gebirgskorps

VI (lettisches) SS-Armeekorps

IX SS-Gebirgskorps

X SS-Armeekorps

XI SS-Panzerkorps

XII SS-Armeekorps.

XIII SS-Armeekorps

XIV SS-Armeekorps

XV (kosaken) SS-Kavalleriekorps

XVI SS-Armeekorps

XVII Waffen-SS-Korps

XVIII SS-Armeekorps

Pole teada, kas rohkem korpusi moodustati. Samuti muutus pidevalt üksuste koosseis korpustes. Erinevates rindelõikudes allus korpustele mitmeid erinevaid üksusi.

Sõja lõpu poole moodustati paljudest SS-diviisidest võitlusgrupid (Kampfgruppe'd), mis olid allutatud nii SS'i kui Wehrmachti korpustele. Sellepärast ei saa korpust vaadelda kui terviklikku üksust. Pole ka täpseid andmeid selle kohta, millal miski üksus korpusega liideti või sellest eraldati.

Täpsemat teavet korpuste tegevuse kohta on võimalik saada Saksamaal väljaantud mitmetest korpuseid otseselt käsitlevatest raamatutest.

Mõningaid andmeid korpuste kohta:

I. SS-Panzerkorps "LAH"

Selle alla kuulusid:

1. SS-Panzer-Division "Leibstandarte SS Adolf Hitler",

12. SS-Panzer-Division "Hitlerjugend".

Kosseis seisuga juuni 1944.

Juulis 1943 määrati korpuse ülemaks SS-Obergruppenführer Sepp Dietrich. Peale raskeid lahinguid Venemaal saadeti 1. SS-diviis "LAH" jaanuaris 1944 Kirde-Prantsusmaale ümberformeerimisele. Samal ajal oli Põhja-Prantsusmaal väljaõppe saanud uus 12. SS-diviis "HJ". Mõlemad diviisid kuulusid I SS-soomuskorpusesse.

Juunis 1944 paisati korpus veristesse lahingutesse Normandias. Raskeid võitlusi pidades ja kohutavaid kaotusi kandes taanduti Aacheni piirkonda. Augustis 1944 määrati Korpuse uueks ülemaks SS-Obergruppenführer Georg Keppler.

Korpus määrati VI SS-tankiarmee alluvusse. Seoses Sepp Dietrichi määramisega 5. novembril 1944 VI SS-tankiarmee ülemaks, asus korpust juhtima SS-Brigadeführer Hermann Priess.

Detsembris 1944 võttis Korpus osa Ardennide ofensiivist. Kogu VI SS-tankiarmee kaotused olid 3818 surnut, 13693 haavatut ning 5940 teadmata kadunut, kokku 23451 meest.

Veebruaris 1945 pidas Korpus raskeid lahinguid Ungaris.

Märtsis 1945 taganeti Austriasse ning võideldi Viini kaitsel.

Korpuse koosseis märtsis oli 20000-25000 meest.

Alistuti mais 1945 USA üksustele Steyri piirkonnas.

II SS-Panzerkorps

9. SS-Panzer-Division "Hohenstaufen",

10. SS-Panzer-Division "Frunsberg".

Koosseis seisuga märts 1944.

Mõlemad diviisid said väljaõppe 1943. aasta jooksul Prantsusmaal.

Märtsis 1944 saadeti korpus Poola Tarnapoli alla.

Juunis 1944 saadeti korpus Normandiasse.(vt. lisa) Juulis määrati korpuse ülemaks SS-Brigadeführer Wilhelm Bittrich.

Oktoobris 1944 oldi reservis Arnhemis, kus inglased maandasid oma dessandi otse korpusele selga. Korpus hävitas 1. Inglise õhudessantdiviisi üksused täielikult - kogu liitlaste üritus lõppes katastroofiga.

Detsembris 1944 võeti osa Ardennide ofensiivist VI SS-tankiarmee alluvuses.

Veebruarist - märtsini 1945 võideldi Ungaris Budapesti piirkonnas. Korpuse koosseisust eraldati 10. SS-soomusdiviis "Frundsberg" 11. tankiarmeele Ülem-Reini ääres. Vastutasuks saadi 2. SS-soomusdiviis "Das Reich".

Märtsis 1945 taganeti Austriasse, kus võideldi Viini kaitsel. Edasi taanduti võideldes Steyri piirkonda, kus 5. mail 1945 ka alistuti.

III (germanisches) SS-Panzerkorps

11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division "Nordland", ja 4.SS-Freiwilligen-Panzer-grenadier-Brigade "Nederland"

Koosseis seisuga jaanuar 1944.

30. märtsil 1943 andis Hitler korralduse moodustada Lääne-Euroopa vabatahtlikest SS-soomuskorpus. Loodava korpuse ülemaks määrati legendaarne SS-Obergruppenführer Felix Steiner. Tema juhtimise alla koondati vabatahtlike Norrast, Taanist, Hollandist, Belgiast, Eestist ning isegi Rootsist.

Väljaõppe toimus 1943. a. suvel.

Oktoobris 1943 saadeti korpus Horvaatiasse partisanide vastu võitlema.

Detsembris 1943 viidi korpus Leningradi rindelõiku Oranienbaumi koti lääneküljele.

Jaanuaris 1944 taganeti Narva jõe joonele ning moodustati Ivangorodi (Jaanilinna) sillapea. Veebruaris 1944 allutati korpusele 20. Eesti SS-diviis.

Veebruarist-juunini 1944 peeti raskeid võitlusi siinpool Narva jõge. Juulis 1944 taanduti Sinimägedele ("Tannenbergi" liinile), kus peatati kõik Punaarmee rünnakud.(vt. lisa) Septembris 1944 taandus korpus Lätisse Kuramaale, kus hoiti rinnet kuni veebruarini 1945, mil lähetati laevadel Stettini. Oktoobrist 1944 kuni veebruarini 1945 juhtis korpust SS-Obergruppenführer Georg Keppler.

Märtsis 1945 võitles korpus Pommeris ning aprillis viidi Berliini kaitsele.

Alistuti mais 1945 Berliinis ja selle ümbruses.

IV SS-Panzerkorps

3. SS-Panzer-Division "Totenkopf",

5. SS-Panzer-Division "Wiking".

Koosseis seisuga juuli 1944.

Juulis 1944 määrati loodava korpuse ülemaks SS-Gruppenführer Otto-Herbert Gille.

Juba augustis 1944 oldi lahingutegevuses Visla ja Bugi vahelisel alal.

Detsembris 1944 liiguti Ungarisse, kus tehti VI Armee alluvuses mitmeid katseid murda sisse ümberpiiratud Budapesti.

Veebruarist-märtsini 1945 võideldi Stühlweissenburgi pärast ning taanduti võideldes Austriasse. Korpuse koosseisust eraldati 3. SS-soomusdiviis "Totenkopf" I. SS-soomuskorpusele, mis kaitses Viini.

Aprillis 1945 oli korpuse kooseis järgmine: võitlusgrupp 1. soomusdiviisist, 219. rünnakukahurite üksus, võitlusgrupid 3. soomusdiviisist ja 5. SS-soomusdiviisist "Wiking", SS-pataljon "Norge".

Korpus alistus mais 1945 USA üksustele Radstadti piirkonnas.

V SS-Gebirgskorps

7. SS-Freiwilligen-Gebirgs-Division "Prinz Eugen",

13. Waffen-Gebirgs-Division der SS "Handchar".

Koosseis seisuga mai 1944.

Juulis 1943 määrati korpuse ülemaks SS-Obergruppenführer Artur Phleps.

Oktoobris 1943 anti hävitav löök Tito partisanidele Horvaatias.

Juunis 1944 hävitas 7. SS-mägidiviis koos 500. SS-langevarjurite pataljoniga Tito peakorteri.

Oktoobris 1944 peeti raskeid võitlusi Punaarmeega. 13. SS-diviis saadeti Saksamaale ümberformeerimisele.

Jaanuaris 1945 hävitati Horvaatia mägedes mitmeid Nõukogude Liidu ja Bulgaaria armee üksused.

Edasised täpsed andmed Korpuse tegevuse kohta puuduvad. On teada, et 7. SS-mägidiviis võitles Balkanil kuni alistumiseni mais 1945. 13. SS-mägidiviis võttis osa märtsis 1945 lahingutest Ungaris ning taandus sealt Austriasse, kus ka sõja lõpus alistuti.

Samal ajal on andmeid, et V SS-mägikorpus asus aprillis 1945 9. Armee alluvuses Berliini piirkonnas. Korpuse ülem oli SS-Obergruppenführer Jeckeln. Pole täpselt teada, mis üksused sel ajal korpusesse kuulusid. Võib arvata, et üks neist oli 32. SS-diviis "30. Januar".

VI (lettisches) SS-Freiwilligen-Armeekorps.

15. Waffen-Grenadier-Division der SS (lettische nr. 1.).

19. Waffen-Grenadier-Division der SS (lettische nr. 2.).

Koosseis seisuga veebruar 1944.

Korpus moodustati veebruaris-mästsis 1944, kui rinne oli jõudnud Velikaja jõe joonele. Korpuse ülemaks määrati SS-Obergruppenführer Karl von Pfeffer Wildenbruch.

Juulist-augustini 1944 peeti raskeid kaitselahinguid Lubana piirkonnas. Taanduti Koiva jõe orgu. Korpuse koosseisus oli sel ajal 31446 meest. Suvel 1944 määrati korpuse ülemaks SS-Obergruppenführer Walter Krüger.

15. Läti SS-diviis viidi ümberformeerimisele Lääne-Preisimaale.

Oktoobris 1944 taandus Korpus Kuramaa kotti, kus võideldi kuni kapitulatsioonini 9. mail 1945.

IX SS-Gebirgskorps

8. SS-Kavallerie-Division "Florian Geyer",

22. SS-Freiwilligen-Kavallerie-Division "Maria Theresia".

Koosseis seisuga veebruar 1945.

Novembris 1944 pidas Korpus raskeid lahinguid Ungaris Budapesti ümbruses ning taandus linna. Korpuse ülem oli SS-Obergruppenführer K. von Pfeffer-Wildenbruch.

Veebruaris 1945 hävis korpus peale linna vallutamist rasketes tänavalahingutes. Langesid Korpuse- ja mõlema diviisi ülemad.

X SS-Armeekorps

163. Infanteriedivision,

8. Jäger Division,

314. Infanteriedivision.

Koosseis seisuga jaanuar 1945.

Korpuse ülem oli SS-Gruppenführer Krappe.

Jaanuaris 1945 asus korpus Lõuna-Pommeris. Aprillis 1945 võideldi Berliini piirkonnas. Mõningail andmeil allus Korpus 11. SS-tankiarmeele.

XI SS-Panzerkorps

Sügisel 1944 asus korpus Oderi rindel ning selle ülem oli SS-Obergruppenführer Matthias Kleinheisterkamp. Korpusesse kuulusid Wehrmachti üksused ja 502. SS-Panzerabteilung.

Aprillis 1945 võideldi ida pool Berliini.

XII SS-Armeekorps

Korpuse ülem oli SS-Obergruppenführer Curt von Cottberg.

Augustis 1944 võideldi Idarindel, seejärel Hollandi piiril.

XIII. SS-Armeekorps.

38. SS-Grenadier-Division "Nibelungen",

352. Volksgrenadier-Division,

2. Gebirgs-Division.

Koosseis seisuga aprill 1945.

Novembris 1944 nimetati SS-Gruppenführer Max Simon Falkenbergis asuva XII SS-Armeekorpuse ülemaks. Raskeid lahinguid peeti inglise vägedega Lotringis ning detsembri keskel 1944 asuti Läänevalli kaitsele. Peale seda kui vaenlane märtsis 1945 ületas Moseli, peeti kaitselahinguid Saari- ja Reinimaal.

1.aprillil 1945 võideldi Maini ja Jagsti vahel. Aprilli keskel oldi rasketes võitlustes Tauber-Aischi liinil ning järgnevalt Würzburgi ja Nürnbergi all. Aprilli lõpul võideldi veel, ka, Doonau joonel.

1.mail 1945 oldi Austrias Innis, kus ka alistuti.

XV (kosaken) SS-Kavalleriekorps

1. (kosaken)-Kavallerie-Division,

2. (kosaken)-Kavallerie-Division,

22. Volksgrenadier-Division,

11. Luftwaffe-Felddivision.

Koosseis seisuga aprill 1945:

Korpuse ülem oli kindralleitnant Helmuth von Pannwitz.

Selle korpuse liikmed ei kuulunud SS'i ega kandnud ka Waffen-SS mundrit. Korpus pidas lahinguid Jugoslaavias ning taandus Austriasse.

XVI SS-Armeekorps

Korpuse ülem oli SS-Obergruppenführer Demelhuber.

Jaanuaris 1945 asus Korpus Lääne-Preisimaal ja Pommeris, veebruaris Landecki liinil. Korpusesse kuulusid 59. Grenadierregiment, 48. SS-Pz. Gren. Regiment, 15. Waffen-Grenadier Division der SS, 32. Infanterie Division ja muud võitlusgrupid.

XVII Waffen-SS-korps

25. Waffen-Grenadier-Division der SS "Hunyadi",

26. Waffen-Grenadier-Division der SS "Gömbös".

Koosseis seisuga märts 1945.

1944. a. moodustatud 25. SS-diviisile formeeriti märtsis 1945 juurde 26. SS-diviis.

Märtsi lõpus 1945 taanduti Austriasse. Kahest Ungari SS-diviisist moodustati SS-korpus, mille ülemaks sai kindraloberst Jenö vitez Ruszkay-Rantzenberger. Korpusesse kogunes 40000 meest, kuid ei suudetud moodustada lahingu-kõlbulikku üksust. Ungarlased said oma juhilt Ferenc Szalasilt korralduse mitte võidelda Lääneliitlaste vastu.

Mai algul 1945 taganes korpus Austrias Riedi-Mondijärve-Gmundeni joonele, kus alistuti USA üksustele.

XVIII SS-Armeekorps

Veebruaris 1945 määrati Waldkirchenis asuvat korpust juhtima SS-Obergruppenführer Georg Keppler. Korpusesse kuulus viis nõrka jalaväediviisi, üks jalaväebrigaad, üks Valgevene rügement ning erinevad võitlusgrupid Ülem-Reini rindel, Offenburgi ja Schveitsi piiri vahelisel alal.

11.-26. aprillini peeti raskeid lahinguid Prantsuse ja USA vägedega ning 22. aprillil 1945 piirati korpus ümber. Aprilli lõpus õnnestus XVIII. SS-armeekorpuse üksustel kotist välja murda.

Kasutatud materjalid:

E.G. Krätschmer "Die Ritterkreuzträger der Waffen-SS". Verlag K.W.Sch., 1982.
M. Windrow and J. Burn "The Waffen-SS". Reed International Books, Ltd., 1995.
R. Landwehr "Narva 1944: The Waffen-SS and battle for Europe". Legion Books, Inc., 1981.
M. Rauchernsteiner "Der Krieg in Österreich". Viin, 1985.
W. Tieke "Korps Steiner. Nachträge zu den Truppengeschichten". Melbek, 1987.
K. Gailit "Lätlased Teises maailmas?jas". - "Rahva Hääl", 1994.