Relva-SS'i kujunemine

Koostas: Andri Ollema

Periood 1936-39. Waffen-SS ehk SS-väed olid üheks Himmleri impeeriumi osaks, kuid neid ei tohiks mingil juhul segamini ajada teiste SS alaliikide ja formeeringutega. Meile tuntud SS-lased Hollywoodi ja Vene filmidest kannavad peaaegu alati musti mundreid. Tegelikult ei olnud neid mundreid kandvate meeste ja kaevikus lamavate s?durite vahel midagi ühist. Musti mundreid kandsid Allgemaine-SS'i ja Höhere-SS'i tegelased. Kaevikuga polnud neil mingit pistmist. Waffen-SS'i meeste mundrid olid hallikad v?i hallikasrohelised. Eks sellest olegi tulnud Waffen-SS'i hüüdnimi roheline SS".

Waffen-SS'i kujunemine ei läinud valutult ega kiirelt, vaid toimus mitmejärgulise protsessina.

Kuigi Hitler usaldas Himmlerit ning tema n?usolekul allutati SS-Reichsführerile k?ik riigi julgeolekuj?ud (millega Himmler sai kontrolli kogu riigi üle), oli Führeril teine seisukoht lahinguüksuste suhtes.

Selleks oli tal mitu kaalukat p?hjust.

Esiteks oli Hitler ettevaatlik eraarmeede suhtes, põhjuseks arvatavasti kurvad kogemused, ehk SA juhi Röhmi riigipöördekatse.

Teiseks ei soovinud Hitler provotseerida Wehrmachti juhtkonda, mis oli SS'i peale niigi kade selle positsiooni pärast riigis.

Hitler nägi SS'i rolli alles s?jas N?ukogude Liidu vastu, kui okupeeritud maades valvas korda SS'i julgeoleku- ja politseij?ud . Sellest on tingitud miks alles s?ja kestel hakati laialdaselt juurde moodustama Waffen-SS'I üksususi. Siiski ?nnestus Himmleril oma plaan, kuigi algselt väiksemal määral, ellu viia ning moodustada SS-Verfügunstruppe mida on eesti keelde t?lgitud kui SS-käsutusüksused ehk hilisemad SS-väed . 1940. a. nimetati see ümber Waffen-SS'iks ehk Relva-SS'iks .(M?ningail andmeil 1939. a. l?pus .)

Seoses Waffen-SS'i loomisega kerkivad esile kaks legendaarset isikut - Paul Hausser, kes oli aastatel 1936-1939 SS-Verfügunstruppe inspektor ja Josef "Sepp" Dietrich, kes oli Hitleri ammune kamraad juba tänavakakluste ajast . Need kaks kangelast koos Euroopa vabatahtlike üksuste looja Felix Steineriga on jätnud Teise maailmas?ja ajalukku kustumatu jälje. Kahjuks teavad Eesti lugejad Paul Hausserist ja Sepp Dietrichist suhteliselt vähe. Siiamaani kättesaadavates N?ukogude Liidu valelikes allikates on neist vähe juttu olnud.

Sepp Dietrich moodustas peale 30. jaanuari 1933. aastat kui Hitler sai Reichi presidendiks 17. märtsil 1933 SS-Stabswache "Berlin" . See üksus oli m?eldud Hitleri kaitseks ning algselt kuulus sinna 120 vabatahtlikku, kuid septembriks '33 juba 800 meest . Sellest üksusest kujuneski 1934. a. kuulus "Leibstandarte SS Adolf Hitler" - lühendatult "LAH" . (Hitleri korraldus moodustamiseks 14. detsembril 1934 .) Sinna v?eti vaid üle 180 cm pikkusi ja tugeva tervisega noori mehi. "LAH"i kasarmud ja välja?ppekeskus asus Berliinis Lichterfeldis .

Sepp Dietrichi juhtimisel v?tsid "LAH"i kaks kompaniid osa ka "Pikkade nugade ööst". Just nemad arreteerisid Röhmi ning k?rgemad SA juhid ning hukkasid peaaegu kogu nende juhtladviku.

Dokumentaalfilmidest tuttavad marssivate SS-laste mustad paraadmundrid tulid kasutusele 1935. aastal . Saksamaa uhkuseks said marssivad pikad Hitleri "kaardiväelased".

Peale "LAH"i moodustamist planeeris Sepp Dietrich 1936. a. Zossenis juba motoriseeritud üksusi ning kahe aasta pärast tankiüksuste kooli Wursdorfis.

Samal ajal oli Paul Hausser tegevuses SS-Verfügunstruppe (SS-VT) aren-damisega. Ta omab selles suhtes suuri teeneid, kuna suutis moodustada ja välja?petada Wehrmachtist hoopis erinevad üksused. Välja?ppes pandi suurt r?hku füüsilisele treeningule, mida ka meie Leegionärid said Heidelaagris omal nahal tunda. Veel ?piti tundma maastikku ja sellel varjuma. Tähtsaim oli ohvitseride ja meeste ühtekuuluvustunde süvendamine, millega tekkis vastastikune usaldus . Tähtsal kohal oli ka ideoloogiline koolitus ja truudus ning korra pidamine . Rasked treeningud tasusid end hilisemates lahingutes kuhjaga ära. Vastupidavad ja ideelised v?itlejad suutsid veristes lahingutes vastu pidada. V?ib öelda, et need mehed olid maailmas esimesed, kes kandsid laigulisi moondamisr?ivaid nn. "Tiiger lahingudressi" ning olid varustatud automaatrelvadega.

Mitmeaastase raske töö tulemusena oli 1939. a. välja ?petatud neli motoriseeritud üksust umbes 8000-9000 mehega.

"Leibstandarte Adolf Hitler" (kolmepataljoniline motoriseeritud jalaväe-rügement, kergesuurtükiväe üksus ning tankit?rje- ja luureüksused. Austria Anschlussi ajaks seati valmis tagavarapataljon . "LAH" v?ttis osa 11. märtsil '38 Austria- ja 15. märtsil '39 Tshehhi h?ivamisest.)

1. SS-Standarte "Deutschland" (neljapataljoniline motoriseeritud jalaväe-rügement, kergesuurtükiväe-, tankit?rje- ja luureüksused. V?ttis osa 1938. a.Sudeedimaa okupeerimisest .)

2. SS-Standarte "Germania" (sama koosseis mis "LAH"il. V?ttis osa Austria ja Sudeedimaa okupeerimisest 1938. .)

3. SS-Standarte "Der Führer" (sama koosseis mis "LAH"il .)

Kogu SS-Verfügunstruppe koosseisus oli juulis 1939 u. 20000 meest . Berliinis asusid SS-VT inspektsioon, sanitaarüksus ja "LAH" . "Deutschland"i staap asus Münchenis, kuid pataljonid Ellwangenis, Radolfzellis ja Dachaus; "Germania" Hamburgis, kuid pataljonid üksikult Hamburgis ja Arolsenis; "Der Führer" asus Viinis, kuid pataljonid Viinis, Grazis ja Klagenfurtis . SS-pioneerpataljon (SS-Pioner-Sturmbann) asus Dresdenis ning sidepataljon (SS-Nachrichtensturmbann) Unnas.

Himmleri käsutuses oli veel märtsi seisuga 1935 kuus "Totenkopf-wachsturmbanne" , mis otseselt t?lgitult tähendab "surnupealuu valverünnaku-üksus" . Nende ülem oli SS-Obergruppenführer Theodor Eicke, endine keiserliku sõjaväe laekur. Eicke tundis kustumatut vaenu elukutseliste ohvitseride vastu, keda ta nägi SS-VT juhtkonnas, ning tema peamine eesmärk oli muuta SS- surnupealuu üksused töölisklassi omamoodi vastujõuks poliitilistele operatiivvägedele.1939 aastaks olid SS-surnupealuu üksused sedavõrd kasvanud, et neile lisandusid veel SS-Totenkopfstandarte 5 Dietrich Eckart, sanitaarpataljon, tankitõrje õppekompanii, motoriseeritud siderühm ja osaliselt motoriseeritud inseneriüksus. Mida iganes Eicke võis arvata, aga tema SS-TV oli arenenud tõeliselt sõjaväeliseks organisatsiooniks.

1939. a. oli kogu SS kasvanud juba 240000 meheni.

Oli saabunud Teise maailmas?ja eel?htu.

Kuni 1940. aastani olid SS-väed olnud vabatahtlik organisatsioon . S?ja käigus hakati sinna järjest rohkem mehi mobiliseerima. SS, mis algsete kavade kohaselt pidi olema vaid eriväeosa, muutus järjest järk-järgult massiarmeeks.