Relva-SS võidukad lahingud

Koostas: Andri Ollema

13. aprilli varahommikul '41 asusid Saksa väeosad kindraloberst von Kleisti juhtimisel positsioonidele Serbia pealinnast Belgradist l?unas. Koos Wehrmachti üksustega v?ttis v?itlusest osa ka SS-diviis "Das Reich", mis oli 12. aprilli pärastl?unal Doonaust p?hja pool vallutanud linna.

15. aprillil '41 P?hja-Kreekas l?id motoriseeritud Wehrmachti üksused koos SS-diviisiga "LAH" Inglise väed l?una poole tagasi ning vallutasid Ptolemaiose ja Kozani. Ptolemaiose juures hävitati 30 inglise soomusautot. Järgnevatel rünna-kutel saavutati läbimurre Servias Aliakamonis.

22. aprillil '41 ületas SS-diviis "LAH" läänest Pindose mäestiku ning j?udis Janina linnani, millega oli ära l?igatud vaenlase taganemine Itaalia-Kreeka rindelt.

29. juunil '41 piirasid Wehrmachti ja SS-diviisi "Das Reich" üksused ida pool Bialystoki ümber kaks vene armeed. Päevpäevalt t?mbus kott koomamale ning tugevate ?hu-ja tankirünnakutega hävitati vaenlase j?ud ning sunniti alistuma.

7. augustil '41 alustas armeedegrupp "Mitte" kindralfeldmarssal von Bocki juhtimisel koos ?huarmeega kindralfeldmarssal Kesselringi juhtimisel,rasket rünnakut Smolenskile. Veristes v?itlustes, millest v?ttis osa ka SS-diviis "Das Reich", said venelased raskelt lüüa. Vangi langes 310000 meest, saagiks saadi 3120 soomusautot, 3120 kahurit ja suurel hulgal s?javäevarustust.

Vene lennuvägi kaotas 1098 lennukit. Rasketes heitlustes Bialystoki ja Minski juures murti läbi Stalini-Liinist ning venelased löödi p?genema ka Dnepri ja Ülem-Düüna äärest.

Tugevad Wehrmachti väeosad ja SS-diviis "Das Reich" liikusid kiirelt edasi 150 km. sügavuselt ja 250 km. laiusel alal.

20. augustil '41 vallutas SS-diviis "Wiking" L?una-Ukrainas Dnepri sillapea. Kiirelt liikuvad üksused hävitasid 65 Punaarmee soomusautot ning saadi hulgaliselt vange.

21. augustil '41 h?ivas SS-diviis "LAH" L?una-Ukrainas Dnepri suudmes asuva tähtsa tööstuslinna Chersoni.

19. oktoobril'41 pidas SS-diviis "LAH" Aasovi mere ja Donetsi vahel asuvas sada-malinnas Taganrogis tänavav?itlusi.

22. novembril '41 pidasid motoriseeritud Wehrmachti üksused ja SS-diviis "LAH" kindraloberst von Kleisti juhtimisel ägedaid lahinguid Rostovis, Doni j?e alamjooksul.

3. detsembril '41 oli Moskva rindel SS-diviis "Das Reich" rasketes v?itlustes ning t?rjus Punaarmee rünnaku.

18. jaanuaril '42 vallutas v?itlusgrupp SS-politei diviisist raskete kaotustega 15 vaenlase punkrit.

28. januaril '42 vallutas SS-politei diviis Leningradi all 58 punkrit.

10. veebruaril '42 l?id 25. mot.diviis ja SS-leegion "Flandern" tagasi Punaarmee suure pealetungikatse.

21. veebruaril '41 Idarinde keskosas asuv Saksa Tankigrupp ja SS-diviis "Das Reich", SS-ratsaväebrigaad ja 4. SS-jalaväerügement kindral Modeli juhtimisel purustas raskes v?itluses vaenlase armee.

28. veebruaril '42 murdis SS-diviis "Wiking" Donetsi rindel läbi Punaarmee positsioonide. Diviisi järel liikusid edasi Wehrmachti üksused.

3. märtsil '42 Idarinde p?hja-ja keskosas toimusid edukad rünnakud Punaarmee vastu. Raskes öölahingus vallutas SS-Leegion "Flandern" 25 vaenlase punkrit ning p?hja pool Ilmeni järve paistis silma Leegion "Niederlande".

8. märtsil '42 peeti kaitselahinguid Idarinde kesk-ja p?hjaosas. Wehrmachti üksused ja SS-Polizei diviis vallutasid mitmed vaenlase kuulipildujapesad ning murdsid vaenlase vastupanu.

10. märtsil '42 Idarinde keskosas vallutasid SS-diviis "Das Reich" ja Wehrmachti üksused vaenlase välikindkustused.

15. mail '42 Volhovi rindel hävitasid Wehrmachti üksused ja SS-Polizei diviis vaenlase tugevad väeosad.

29. juunil '42 piirasid Wehrmachti diviisid koos SS-poltzei diviisi, 2. SS-jalaväe-brigaadi ja 9. SS-jalaväerügemendiga - kindral Lindemanni juhtimisel - ümber Punaarmee 2. Löögiarmee ning osa 52. ja 59. armeest. Raskete v?itluste järel need Punaarmee väeosad hävitati.

24. juulil '42 murdsid Wehrmachti diviisid ja SS-diviis "Wiking" läbi Rostovi kaitseliinidest ning vallutasid sadama.

30. juulil '42 hävitasid Wehrmachti üksused ja SS-diviis "Wiking" l?una pool Rostovi vaenlase arjergardi.

4. augustil '42 vallutasid motoriseeritud Wehrmachti üksused ja SS-diviis "Wiking" Kubani j?e ääres Punaarmee kindlustused.

5. augustil '42 pidasid Wehrmachti üksused ja SS-diviis "Wiking" Kubanis raskeid lahinguid ning vallutasid Kropotini.

9. augustil '42 murdsid Wehrmachti osad ja SS-diviis "Wiking" läbi vaenlase kaitse Laba osas ning ründasid edasi Maikopi suunal.

26. septembril '42 läksid Wehrmachti üksused ja SS-ratsaväebrigaad Idarinde keskosas Punaarmee positsioone ründama.

7. oktoobril '42 asusid Wehrmachti üksused ja SS-diviis "Wiking" l?una pool Terekit Malgobeki linna juures vaenlase positsioone ründama. Rasketes ilmastiku oludes v?ideldi p?hiliselt seal auvate naftapiirkondade pärast.

9. oktoobril '42 kagu pool Ilmeni järve asusid rünnakule Wehrmachti üksused nind SS-diviis "Totenkopf". Hävitati viis Punaarmee laskurdiviisi ja kaks laskurbrigaadi.

21. novembril '42 tegid SS-politei diviisi rünnakgrupid dessandi paatidega üle Neeva j?e. Ootamatu rünnak tekitas venelaste hulgas suuri kaotusi.

17. detsembril '42 Tereki piirkonnas asuvad Wehrmachti üksused ja SS-diviis "Wiking" tekitasid rünnakuga Punaarmeele suuri kaotusi.

18. detsembril '42 said Idarinde p?hjaosas SS-leegioni "Flandern" rünnakugrupid saagiks arvukalt punkreid ja s?javäevarustust.

14. veebruaril '43 peeti ida ja p?hja pool Harkovi raskeid v?itlusi. Wehrmachti motoriseeritud väeosad ja SS-soomuskorpus SS-diviisidega "LAH" ja "Das Reich" tungisid läbi Punaarmee kaitse. Vaenlased kaotasid 35 tanki.

15. veebruaril '43 peeti raskeid lahinguid Doni j?esuudme ning Kurski vahel. Donetsi piirkonnas pidas SS-soomuskorpuse rünnakugrupid 1. SS-diviisist "LAH" ja 2. SS-diviisist "Das Reich" v?itlusi Punaarmee ratsaväeüksustega.

16. veebruaril '43 pidas SS-soomuskorpus raskeid v?itlusi Punaarmeega Harkovi piirkonnas ning hävitas 20 tanki. SS-korpusesse kuulusid 1. SS-diviis "LAH" ja 2. SS-diviis "Das Reich".

18. veebruaril '43 l?una pool Harkovit purustas SS-soomuskorpus vaenlase rügemendi.

22. veebruaril '43 piirasid Wehrmachti ja SS-soomuskorpuse diviisid Donetsi ja Dnepri vahelises ruumis vaenlase väeosad ümber ning hävitasid need.

23. veebruaril '43 v?itlesid Wehrmachti üksused ning SS-soomuskorpuse koos-seisus olevad 2. SS-diviis "Das Reich" ja 3. SS-diviis "Totenkopf" silmapaistvalt ning hävitasid tugevad Punaarmee v?itlusgrupid.

24. veebruaril '43 piirasid Wehrmachti ja SS-soomuskorpuse diviisid rünnaku-operatsioonil Donetsi ja Dnepri vahel ümber suured Punaarmee väeosad.

25. veebruaril '43 asusid Wehrmachti diviisid ja SS-diviis "Wiking" ründama venelaste tankiarmeed, mis raskete heitluste järel hävitati. Üks nende v?itlusgruppidest hävitati täielikult. Verine lahing leidis aset Donetsi ja Dnepri vahel asuval alal.

27, veebruaril '43 tungis v?itlusgrupp 3. SS-diviisist "Totenkopf" läbi venelaste kaitseliini ning sai saagiks 54 kahurit, hulgaliselt käsirelvi ning 400 saani. Ootamatu rünnak t?i venelastele rasked kaotused.

7. märtsil '43 l?una pool Harkovi murdsid motoriseeritud Wehrmachti diviisid koos SS-soomus-korpuse 1. SS-diviisi "LAH", 2. SS-diviisi "Das Reich" ja 3. SS-diviisi "Totenkopf" vaenlase vastupanu ning t?rjusid need p?hja poole tagasi. Kotis asuva 3. Vene tanki-armee 12. ja 15. tankikorpus ning ratsaväekorpus ja kolm laskurdiviisi hävitati.

8. märtsil '43 murdsid Saksa rünnakudiviisid ja SS-diviis "LAH" vaenlase vastupanu kagu pool Harkovit ning liiguti edasi linnast läände.

11. märtsil '43 olid Saksa rünnakudiviisid koos SS-diviisidega "LAH", "Das Reich" ja osa diviisist "Totenkopf" rasketes v?itlustes Harkovi piirkonnas. Rünnakul hävitati kaks Punaarmee rügementi ning vaenlane t?rjuti kibedates tänavav?itlustes linnast välja.

13. märtsil '43 käisid rasked lahingud Harkovi pearaudteejaamas. Neist tänavav?itlusest v?tsid osa 1. SS-diviis "LAH" ja 2. SS-diviis "Das Reich" ning Punaarmee vastupanu suruti maha.

15. märtsil '43 algasid SS-diviisidel päevikestvad rasked v?itlused. Harkovi linn piirati ümber ning alustati p?hja- ja idapoolt rünnakuid linnale.

16. märtsil '43 alustasid kagu pool Harkovi Punaarmee tugevad üksused suurt pealetungi. SS-diviisidest moodustati v?itlusgrupid. Neist silmapaistvalt v?itlesid Kampfgruppe "Harmel" kooseisus 3. SS-rügement "Deutschland" ja Kampfgruppe "Baum" koosseisus 5. SS-rügement "Thule".

18. märtsil '43 toimusid rasked lahingud Harkovi ja Kurski vahelisel alal. Rünnakutest ida suunas v?tsid osa Wehrmachti diviisid ning SS-soomuskorpus.

19. märtsil '43 tegid 1. SS-diviisi "LAH" ja 3. SS-diviisi "Totenkopf" v?itlusgrupid Peiperi ja Bochmanni juhtimisel ootamatu rünnaku Belgorodi.

20. märtsil '43 toimus Wehrmachti üksuste ja SS-soomuskorpse ( 1,2,3. SS-diviis) vastupealetung Donetsi ja Dnepri vahelisel alal Harkovi ja Belgorodi linnadele. Maavägesid juhatas kindralfeldmarssal von Manstein ja lennuväge kindralfeldmarssal von Richthoffen. Punaarmee kaotused olid 13. veebruarist 19594 vangilangenut ja 50000 surmasaanut. S?jasaagiks saadi 3372 kahurit, 1410 tanki ja soomukit ning 1846 mootors?idukit.

1. aprillil '43 21.-31. märtsini hävitasid Wehrmachti ja Waffen-SS'i üksused Idarindel 456 vene tanki.

17. aprillil '43 peeti Donetsi piirkonnas raskeid v?itlusi. Kaitsel asuvad Wehrmachti üksused ja SS-diviis "Wiking" l?id tagasi Punaarmee mitmed rünnakud.

2. juulil '43 v?tsid 17. SS-politserügement ja ?hut?rjeüksus "Reichführer SS" armeegrupp "Mitte" tagalas osa partisanide vastasest operatsioonist. Eduka tegevuse järel hävitati 350 partisanide punkrit ning 194 laagrit. Vaenlasel olid suured materiaalsed kaotused.

9. juulil '43 toimusid suured v?itlused Belgorodi-Oreli piirkonnas. Punaarmee tegi suuri pingutusi, et peatada SS-soomuskorpuse (1,2,3. SS-diviis) pealetung. Saksa tankikiil murdis läbi Punaarmee positsioonide ning liikus edasi.

10. juulil '43 saavutasid Wehrmachti diviisid ja SS-soomuskorpus (1,2,3. SS-diviis) raskes v?itluses Belgorodi-Oreli piirkonnas edu. Alates 5. juulist oli Punaarmee kaotanud 28000 vangilangenut, 1640 tanki ja 1400 kahurit.

4. augustil '43 l?id Wehrmachti üksused ja SS-soomuskorpus (2,3. SS-diviis ja 6. Panzerdiviis) Miussil tagasi Punaarmee rünnaku ning asusid vasturünnakule p?hja pool Kuibjuscheva ja purustasid vaenlase. Neil päevil hävitati Idarindel 261 vene tanki.

18. augustil '43 murti l?una ja edela pool Belgorodi Punaarmee rünnakud. Sealsetes t?rje-ja rünnakuv?itlustes paistis silma 3. SS-diviis "Totenkopf".

27. augustil '43 paistis Harkovi piirkonnas rasketes lahingutes silma 2. SS-diviis "Das Reich". Diviis hävitas 35 lahingupäeva jooksul 1000 vaenlase tanki.

12. septembril '43 vabastasid SS-langevarjurid (kelle hulgas oli ka eestlasi) SS-Hauptsturmführer Otto Skorzeny juhtimisel vangis oleva Duce.

6. oktoobril '43 paistis v?itlustes Korsika saarel silma SS-rünnakubrigaad "Reichführer-SS".

6. novembril '43 peatati Punaarmee rünnak Krementschugi ja Kiievi vahelisel ning löödi kagu poole Kiievit p?genema. Sellel aastal oli 2. SS-diviis "Das Reich" hävitanud 2000 vaenlase tanki.

24. novembril '43 paistis lääne pool Smolenski silma 1. SS-jalaväebrigaad, mis seitsmepäevases heitluses vallutas Smolenski.

6. detsembril '43 peatas Tscherkass? piirkonnas asuv 5. SS-diviis "Wiking" vaenlase pealetungi.

31. detsembril '43 paistis Shitomiri ruumis kaitselahingutes silma 1. SS-diviis "LAH".

15. januaril '44 purustasid Waffen SS'i üksused lääne pool Berditschevi vasturünnakul kaks Punaarmee polku.

18. jaanuaril '44 alustasid Tscherkass? kotti sattunud Wehrmachti diviisid ja 5. SS-diviis "Wiking". Väjamurde kiilu moodustas SS-rünnakubrigaad "Wallonie" ja kõige vastutusrikkam ülesanne, kotisuu lahti hoidmine ja väljuvate üksuste katmine usaldati eesti pataljonile "Narwa", kes lahkus kotist viimase üksusena. Saksa grupeeringu juhiks oli kindrlleitnant Stemmermann, kes langes.

Väljastpoolt tulid neile vastu v?itlusgrupid SS-diviisist "LAH" ja teistest Wehrmachti üksustest. nende ülemaks oli kindral Breith. Rasketest ilmastiku- ja maastikuoludest hoolimata suutsid paljud v?itlejad välja murda.

28. veebruaril '44 l?id Jampoli juures asuvad Wehrmachti diviisid ja 2. SS-diviis "Das Reich" koos SS-rünnakubrigaadiga "Langemarck" tagasi Punaarmee tugevad rünnakud.

29. veebruaril '44 paistis Idarinde p?hjaosas silma rasketes v?itlustes 2. Läti SS-brigaad.

7. märtsil '44 l?id Wehrmachti ja 6. SS-diviisi "Nord" mägikütid Louhi osas verises v?itluses tagasi Punaarmee osad.

9. märtsil '44 purustas 20. Eesti SS-diviis koos III. SS-soomuskorpusega Narva j?e sillapead.

11. märtsil '44 peatatasid Wehrmachti üksused ja III. SS-tankikorpus ning Eesti ja Läti SS vabatahtlikud Idarindel punaarmee pealetungi. Vaenlane peatati Neveli all, Ostrovi piirkonnas ning Pihkva ja Narva ruumis. Hävitati 101 Punaarmee tanki.

13. märtsil '44 paistis silma kaitselahingutes ida pool Tarnapoli 1. SS-diviis "LAH".

15. märtsil '44 paistis silma Hollandi 48. SS-rügement "General Seyffart".

27. märtsil '44 l?id Pervomaiski ja Balta vahelisel alal asuvad Wehrmachti väeosad ning 3. SS-diviis "Totenkopf" Punaarmee rünnaku tagasi.

Kagu pool Ostrovi l?id Läti SS vabatahtlikud koos Saksa üksustega tagasi mitmed Punaarmee diviisid.

30. märtsil '44 peeti Ostrovi ruumis ja Narva rindel raskeid käsiv?itlusi.

3. aprillil '44 paistis Koveli piirkonnas silma 5. SS-diviis "Wiking".

6. aprillil '44 murti nädalapikkuses heitluses Koveli linnast välja. 17. märtsil lennukiga linna saabunud SS-Gruppenführer Gille organiseeris koos 17. SS-ratsarügemendiga haavatute pääsemise sissepiiratud linnast.

9. aprillil '44 peatati Kamenezi-Podolski piirkonnas Punaarmee ofensiiv. Kindral Hube juhtimise all olevad Wehrmachti diviisid ja v?itlusgrupid SS-diviisidest "LAH" ja "Das Reich" peatasid neljateistkümnepäevases raskes v?itluses vaenlase. Vihasesse lahingumöllu toodi ka II. SS-soomuskorpus koos 9. SS-diviisi "Hohenstaufen" ja 10. SS-diviisiga "Frundsberg".

17. aprillil '44 hävitasid Strypa piirkonnas Wehrmachti üksused ja II. SS-soomuskorpus vaenlase sillapea ning l?id punaarmee rünnaku tagasi.

6. juuni '44 purustasid Wehrmachti üksused ja 7. SS-diviis "Prinz Eugen" koos 500. SS-langevarjurite pataljoniga Tito partisanide positsioonid.

29. juuni '44 t?rjuti Normandias liitlaste rinne peaaegu 25 km. tagasi. Rasked v?itlused toimusid edela pool Caeni ja nendes paistis silma 12. SS-diviis "Hitlerjugend".

30. juunil '44 toimus ulatuslik partisanide vastane operatsioon Valgevenes, kus SS-Gruppenführer Gottlebi juhtimisel Wehrmachti üksused koos politsei vägedega hävitasid vaenlase täielikult.

8. juulil '44 esimesel Normandia rinde kuul hävitasid Wehrmachti ja Waffen-SS'i üksused 1059 liitlaste tanki ja tulistasid alla 237 lennukit.

11. juulil '44 paistis Koveli piirkonnas silma v?itlusgrupp 5. SS-diviisist "Wiking" SS-Obersturmbannführer Mühlenkampi juhtimisel.

16. juulil '44 paistsid Caeni all v?itlustes silma 9. ja 10. SS-diviis koos Wehrmachti osadega. Rünnakutel tekitasid need diviisid vaenlasele suuri kaotusi. Hävitati 140 tanki.

21. juulil '44 paistis Liguuria rannikul rasketes lahingutes silma SS-diviis "Reichführer SS" SS-Gruppenführer Simoni juhtimisel. P?hja pool Brest-Litovskit löödi Wehrmachti üksuste ja 3. SS-diviisi "Totenkopf" poolt Punaarmee rünnak tagasi.

29. juulil '44 paistis rasketes lahingutes St. Lo piirkonnas silma 17. SS- diviis "Götz von Berlichingen", mille juhiks sai peale SS-Brigadeführer Ostendorffi haavata saamist SS-Standartenführer Baum.

30. juulil '44 olid Varssavi ja Siedlce vahelisel alal Wehrmachti diviisid ja IV. SS-soomuskorpus koos 3. SS-diviisi "Totenkopf" ja 5. SS-diviisi "Wiking" rasketes v?itlustes edasitungiva Punaarmee vastu.

31. juulil '44 hoidsid veristes v?itlustes Soudevali ruumis rinnet Waffen 'i Panzerkampfgruppe koosseisus 2. SS-diviis "Das reich" ja 17. SS-diviis "Götz von Berlichingen".

1. augustil '44 toimusid Narva juures rasked lahingud. Punaarmee suurpealetungi peatas III. SS-soomuskorpuse koosseisus 11. SS-diviis "Nordland", 23. SS-diviis "Nederland" ja 20. Eesti SS-diviis.

2. augustil '44 l?id kirde pool Varssavi Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus 3. SS- diviisiga "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" Punaarmee rünnaku tagasi.

3. augustil '44 rasketes lahingutes Karpaatidest Soome laheni hävitasid Wehrmachti ja Waffen SS'i üksused juulis 3908 vaenlase tanki. Luftwaffe poolt hävitati 250 tanki.

9. augustil '44 paistis Idarinde p?hjaosas silma 19. Läti SS-diviis SS-Brigadeführer Steckenbachi juh-timisel.

16. augustil '44 hävitasid Wehrmachti üksused ja 18. SS-diviis "Horst Wessel" ja 7. SS-rünnakubrigaad "Charlemagne" Karpaatides lääne pool Sanoki kolmepäevases raskes v?itluses seitse vaenlase diviisi. Vaenlane kaotas 151 tanki, 98 kahurit ning arvukalt vangilangenuid.

22. augustil '44 pidas raskeid v?itlusi Tartu rindel SS-rünnakubrigaad "Wallonie" SS-Sturmbannführer Degrelle juhtimisel.

24. augustil '44 l?id Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus (3. ja 5. SS-diviis) kirde pool Varssavi tagasi mitmeid Punaarmee rünnakuid.

24. augustil '44 p?hja pool Varssavi l?id Wehrmachti diviisid ja IV. SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" rasketes lahingutes tagasi Punaarmee rünnakud.

25. augustil '44 pidas IV. SS-soomuskorpus edukaid kaitselahinguid Weichelis ja kirde pool Varssavi. SS-korpus oli hävitanud 18.-22. augustini 98 vaenlase tanki.

2. septembril '44 pidasid kirdepool Varssavi IV. SS-soomuskorpus koos Wehrmachti üksustega edukaid kaitselahinguid.

11. septembril '44 peatati Punaarmee edasitung Weicheli ja Narevi vahelisel alal. Edukalt hoidsid rinnet Wehrmachti üksused ning IV. SS-soomuskorpus SS-Gruppenführer Gille juhtimisel.

14. septembril 44 l?id kirde pool Varssavi asuvad IV. SS-soomuskorpus koos Ungari vägedega Punaarmee rünnaku edukalt tagasi. Hävitati 45 vaenlase tanki.

16. septembril 44 l?id Varssavi ruumis IV. SS-soomuskorpus koos Ungari vägedega Punaarmee rünnaku tagasi ning sundisud vaenlase p?genema.

Kogu Idarindel käisid sel päeval rasked v?tlused. Punaarmee rünnakuplaanid aeti nurja Balki all ning Modohni ja Valki juures. Koos Luftwaffega paistis lahingutes silma 19. Läti SS-diviis.

17. septembril '44 l?id Wehrmachti ja Ungari diviisid koos IV. SS-soomuskorpuse 3. ja 5. SS-diviisiga kirde pool Varssavi kaitselahingus Punaarmeed.

25. septembril '44 l?id l?una pool Riiat Wehrmachti üksused ja III. SS-soomuskorpus 11. SS-diviisiga "Nordland" ja 23. SS-diviisiga "Nederland" edukalt tagasi Punaarmee suurpealetungi.

27. septembril '44 murti Arnhemi piirkonnas 1. Inglise ?hudessantdiviisi vastupanu. Kümnepäevases raskes v?itluses hävitasid SS-Obergruppenführer Bittrichi juhtimisel II. SS-soomuskorpus 9. SS-diviisiga "Hohenstaufen" ja 10. SS-diviisiga "Frundsberg" ümberpiiratud vaenlase täielikult.

30. septembril '44 paistis kaitselahingus Lätis silma 19. Läti SS-diviis.

1. oktoobril '44 pidasid SS-Obergruppenführer von dem Bachi juhtimisel Wehrmachti ja Waffen-SS'i üksused Varssavi juures raskeid lahinguid.

2. oktoobril '44 murdsid Wehrmachti rünnakuüksused ja 10. SS-diviis "Frundsberg" Niederheini ja Vaalimaa vahel läbi inglaste kaitseliinide ning l?id vaenlase läänepoole tagasi.

8. oktoobril '44 Läänerindel asuv 102. SS-soomusüksus SS-Obersturmbannführer Weissi juhtimisel oli 10.juulist- 20. augustini '44 hävitanud 227 liitlaste tanki, 28 kahurit, 19 soomukit ja 25 veokit.

9. oktoobril '44 paistis lahingutes Siebenburgenis silma 8. SS-ratsaväediviis "Florian Geyer" SS-Standartenführer Rumohri juhtimisel.

10. oktoobril '44 saavutasid kiirel rünnakul Ida-Serbias edu 1. Mägidiviis ja 7. SS-mägküttide diviis "Prinz Eugen" SS-Oberführer Kummi juhtimisel.

18. oktoobril '44 paistis silma 10. kompanii 4. SS-rügemendist "Der Führer". Septembri keskel oli see kompanii Läänevalli kaitsel ning t?rjus lausa fanaatiliselt ilma suurtükiväe toetuseta ülekaaluka vaenlase rünnakud.

20. oktoobril '44 löödi Riia piirkonnas III. SS-soomuskorpuse 11. ja 23. SS-diviisi ning 19. Läti SS-diviisi poolt Punaarmee k?ik rünnakud tagasi.

23. oktoobril '44 purustasid Wehrmachti üksused ja SS-rügement "Schill" rasketes v?itlustes Ida-Slovakkia mägedes partisanide formeeringud.

24. oktoobril '44 tekitasid Wehrmachti ja Waffen-SS'i üksused Seroci ruumis kiire vastulöögiga vaenlasele raskeid kaotusi.

27. oktoobril '44 peatati Kesk-Slovakkias Punaarmee ja partisanide pealetung. SS-rügement "Schill" pidas raskeid heitlusi Altsohl-Neusohli piirkonnas.

Wehrmachti ja Waffen-SS'i üksused pidasid veriseid v?itlusi Narevi juures ning l?id Punaarmee rünnakud tagasi.

P?hja-Jäämere ääres peatati kolmenädalases v?itluses Punaarmee edasitung. 6. SS-mägiküttide diviis "Nord" piiras koos Wehrmachti vägedega ümber 12 Punaarmee laskurdiviisi ja tankiüksused. Veristel rünnakutel hävitati kotis olev vaenlane.

28. oktoobril '44 tegi 16. SS-diviis "RF-SS" ootamatu rünnaku strateegiliselt tähtsale k?rgustikule Imola juures.

8. novembril '44 purustati Slovakkias vaenlase kaitse. Neis, üle kahe kuu kestvates metsa-ja mägilahingutes peatasid SS-Obergruppenführer Bergeri juhtimise all olevad Wehrmachti üksused koos 18. SS-diviisi "Horst Wessel" ja SS-rügemendiga "Schill" Lääne-ja Kesk-Slovakkias Punaarmee pealetung.

Lahingutes Kuramaal paistsid silma III. SS-soomuskorpus 11. SS-diviisiga "Nordland" ja 23. SS-diviisiga "Nederland" ning 19. Läti SS-diviis.

27. novembril '44 peatati kolmeteistkümnepäevases v?itluses ida pool Budapesti Punaarmee pealetung. Wehrmachti diviisid koos 4. SS-Polizei diviisi ja 8. SS-ratsavaediviisiga "Florian Geyer" hävitasid 272 vaenlase tanki.

30. novembril '44 hoidsid kindraloberst Schöderi juhtimisel Wehrmachti diviisid ja III. SS-soomuskorpus Kuramaal kindlalt positsioone. Punaarmee saatis Saksa vägede purustamiseks rünnakule 70 laskurdiviisi ja tankiüksused. 19.- 25. novembrini kestvates lahingutes ei suutnud Punaarmee ka tugevate kahurväe tulelöökidega Saksa grupeeringu vastupanu murda.

14. detsembril '44 löödi p?ja ja kirde pool Budapesti Waffen-SS'i üksuste poolt Punaarmee tugevad rünnakud tagasi.

15. detsembril '44 l?id Wehrmachti üksused ja 17. SS-diviis "Gotz von Berlichingen" Saargemünde ja Bitschi vahelisel alal tagasi USA vägede rünnakud.

27. detsembril '44 paistis lahingutes Kuramaal silma 19. Läti SS-diviis.

29. detsembril '44 löödi Punaarmee suurpealetung tagasi. Edukates t?rjelahingutes hävitasid Wehrmachti diviisid ja III. SS-soomuskorpus 11. ja 23. SS-diviisiga ning 19. Läti SS-diviis mitu vaenlase diviisi ja arvukalt tanke.

1. jaanuaril '45 löödi Kuramaal Punaarmee pealetung Dobleni juures tagasi. Wehrmachti üksused ja III. SS-soomuskorpus koos lätlastega l?id üheteistkümnepäevases heitluses tagasi 46 laskurdiviisi ja 22 tanki-rünnakkahurite üksust. 21.-31. detsembrini '44 hävitati Kuramaal 513 vaenlase tanki ja saadi saagiks 79 kahurit ning 247 kuulipildujat.

8. jaanuaril '45 l?id Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" vaenlase Ungaris taganema. Mitmepäevases raskes v?itluses Balatoni järve ja Doonau vahelisel alal murti läbi vaenlase kaitseliinide ning löödi p?hja pool Vertesi mäeahelikku Punaarmee 40 km. tagasi. Lahingutes hävitati 159 vaenlase tanki ja saadi saagiks 425 kahurit.

13. jaanuaril '45 peatati seitsmepäevases lahingus L?una-Slovakkias Grenzes Punaarmee pealetung ning SS-v?itlusgrupid tekitasid vaenlasele suuri kaotusi.

18. jaanuaril '45 peatas Vogesi all v?itlusgrupp 6. SS-diviisist "Nord" USA üksuse rünnaku ning tekitas vaenlasele raskeid kaotusi.

19. jaanuaril '45 kindralfeldmarssal von Weichsi juhtimisel Wehrmachti üksused ja 7. SS-diviis "Prinz Eugen" koos 13. SS-diviiga "Handschar" pidasid Horvaatia mägedes raskeid lahinguid vaenlase vastu. Saksa väed purustasid kolm Bulgaaria armeed, mitmeid tugevaid partisaniüksuseid ning m?ned Punaarmee diviisid.

20. jaanuaril '45 murdis IV. SS-soomuskorpus 3. SS-diviisi "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" ida pool Balatoni järve Ungaris läbi Punaarmee positsioonide ning t?rjusid tugeva vaenlase üle Doonau.

23. jaanuaril '45 liikusid Wehrmachti diviisid ja IV. SS-soomuskorpus l?una pool Budapesti läbi tugeva Punaarmee vastupanu edasi.

27. jaanuaril '45 ründasid Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus Velencze järve ja Vali vahel Punaarmeed ning l?id selle taganema.

1. veebruaril '45 rasketes lahingutes Velenzce j?e ja Doonau vahel murdis 3. SS-diviis "Totenkopf" SS-Brigadeführer Hellmuth Beckeri juhtimisel läbi Punaarmee kaitse ning liikus 35 km. edasi. Ööv?itlustes hävitati 110 kuni 131 vaenlase tanki "tankirusikatega".

Punaarmee kaotas lahingutes Ungaris 1. jaanuarist 387 tanki, 702 kahurit, 832 mootors?idukit.

9. veebruaril '45 peatas Budapesti piiramisr?ngas asuv IX. SS-mägikorpus 8. SS-diviisga "Florian Geyer" ja 22. SS-diviisiga "Maria Theresia" Punaarmee tugevad rünnakud.

12. veebruaril '45 hävitasid Saksa väed koos Waffen-SS'i üksustega viimastel nädalatel Idarindel 7966 tanki, tuhandeid kahureid ning 10000 mootors?idukit.

14. veebruaril '45 paistsid lahingutes Poseni all silma 500. rünnakkahurite üksus ja SS-Kampfgruppe "Lenzer".

17. veebruaril '45 purustasid Wehrmachti üksused ja IV. SS-soomuskorpus 3. SS-diviisiga "Totenkopf" ja 5. SS-diviisiga "Wiking" nädalapikkusel kaitse- ja rünnakulahingutes Balatoni järve ja Doonau vahelisel alal Punaarmee vastupanu.

23. veebruaril '45 tegi Kesk-Hollandis asuv 34. SS-diviis "Landstorm Nederland" ootamatu rünnaku 49. Inglise diviisi positsioonidele. Hollandi vabatahtlikud vallutasid inglaste tulepunkti ning said arvukalt vange.

25. veebruaril '45 purustasid Wehrmachti rünnakuüksused ja I. SS-soomuskorpus 1. SS-diviisiga "LAH" ja 12. SS-diviisiga "Hitlerjugend" rasketel vasturünnakutel vaenlase sillapea lääne pool Grani.

27. veebruaril '45 l?i tiibkaitsel olev SS-v?itlusgrupp SS-Obersturmführer Capelle juhtimisel Pommeris vaenlase tagasi.

6. märtsil '45 toimusid lahingud Pommeris, Stargardi ja Greifenbergi vahel. 11. Panzerarmee, kuhu kuulusid 4, 10, 11, 15, 23, 27, 28. ja 33. SS-diviisid peatas Punaarmee rünnakud p?hja pool Stargardi, kirde pool Gollonowi ning Plahte juures.

8. märtsil '45 peatati Wehrmachti üksuste ning 20. Eesti SS-diviisi poolt Laubani juures tugev Punaarmee 3. tankiarmee.

28. märtsil '45 paistis lahingutes Pommeris silma 11. SS-diviisi "Nordland".

30. märtsil '45 tegi 1. kompanii SS-Festungsrügemendist "Besslein" silmapaistva läbimurde Breslau kindluses.

2. aprillil '45 l?i 17. SS-diviis "Götz von Berlischingen" viimasel kolmel päeval tagasi 25 USA vägede rünnakut. Hävitati 38 USA tanki ja soomusautot ning vangistati 50 ohvitseri.

8. aprillil '45 peatasid Wehrmachti üksused koos 5. SS-diviisiga "Wiking" ja 14. SS.diviisiga "Galizien" Punaarmee pealetungi Grazile.

10. aprillil '45 paistis lahingutes Gotenhafenis silma 503. SS-soomusüksus, mille raskekompanii SS-Untersturmführer Brommanni juhtimisel oli 2. veebruarist 18. märtsini '45 hävitanud 66 tanki, 44 kahurit ja 15 veoautot.

22. aprillil '45 paistis silma SS-Festungrügement "Besslein" Breslau kindluse kaitsmisel. Strateegiliselt tähtsas kindlustuse osas paisati sissemurdnud Punaarmee osad tagasi.

23. aprillil '45 l?id Wehrmachti üksused ja 17. SS-diviis "Götz von Berlischingen" l?una pool Nürnbergi, Neumarkti linna juures USA vägede rünnaku tagasi.

9. mail '45 alistusid Saksa väed.