Relva-SS Teises maailmasõjas

Koostas: Andri Ollema

Periood 1939-40

Waffen-SS üksuste osav?tt sõjas Venemaa vastu oli väga suur. Eliitüksustena saadeti neid tavaliselt ikka sinna, kus käisid karmimad lahingud. SS-Väed saavutasid Poola okupeerimisel ja Lääne-Euroopa vallutamisel, oma vaprusega, Hitler'i usalduse. Himmler oli uhke oma Relva-SS vägede üle.

"LAH" ja 2. SS-Standarte "Germania" v?tsid osa 10. ja 14. armee alluvuses Poola vallutamisest . Nad paistsid silma tugevate löögiüksustena ja hea v?itlusmoraaliga. 1. SS-Standarte "Deutschland" oli formeeritud Panzer-veband Ostpreusseni ehk Panzerdivisioni "Kemf" . 3. SS-Standarte "Der Führer" asus kaitsepositsioonil Läänevalli juures.

Peale relvarahu kuulutamist toodi k?ik need üksused tagasi ümberformee-rimisele.

"LAH" jäi endiselt iseseisvaks mot. rügemendiks, kuid said uue varustuse . Teised kolm SS-standartet (rügementi) liideti 10. oktoobril '39 Pilseni lähedal Brdy välj?ppelaagris üheks diviisiks, mis sai nimeks SS-Verfügunsdivision . Selle ülemaks sai SS-Gruppenführer Paul Hausser . Diviisi suurtükivägi anti algul abiks teistele vägedele . 1940. a. nimetati SS-Verfügunsdivision ümber SS-diviisiks "Das Reich".

Huvitav on jälgida SS-Totenkopfverbände julgestusüksuste liitumist Waffen-SS'iga. Tuleks tagasi pöörduda 1934. aastasse.

4. juulil 1934. a. astus Theodor Eicke SS-Verbändesse ning asus looma koonduslaagrite valve-üksuseid . Seejärel sai ta SS-Wacheinheiteni juhiks, mis pea-le m?ningaid nimemuutusi muu-deti SS-Totenkopfverbändeks 2. augustil 1938 sai Eicke teenis-tuskohaks "SS-linn" Oranienburg.

1939. a. muudeti Totenkopfver-bände struktuuri . Vabatahtli-kest moodustati SS-Verfüguns-truppe üksustega sarnaselt neli SS-Totenkopfstandartet (SS-sur-nupealuurügementi), mis 1939. a. talvel motoriseeriti:

1.SS-Totenkopfstandarte "Oberbayern" (asukohaga Dachau),

2.SS-Totenkopfstandarte "Brandenburg" (Oranienburg),

3.SS-Totenkopfstandarte "Thüringen" (Buchenwald),

4.SS-Totenkopfstandarte "Ostmark" (Linz) ning veel kaks täienduspataljoni (Er-satz-Sturmbanne) Breslaus . 1939. a. kuulus neisse üksustesse 6500 meest.

1939. a. septembris saadeti neist kolm julgeoleku- ja politseij?una Poolasse korda hoidma, kus julmalt vastuhakkajatega arved ?iendati. Seejärel t?mmati Poolast kolm rügementi tagasi Saksamaale ümberformeerimiseks. K?ik neli SS-Totenkopfstandartet, SS-Verfügunstruppe meestest ja Allgemaine-SS reservistidest moodustati lahingudiviis. Selle nimeks sai "Totenkopf-Division" ja ülemaks SS-Obergruppenführer Theodor Eicke.

Tahtmatult tekib küsimus, miks oli Himmleril vaja oma julgestusüksused s?tta saata. See on seletatav sellega, et Himmleril oli kavatsus oma armeed suurendada. Wehrmachti juhtkond ei soovinud, et Himmleri käsutusse lähevad parimad s?durid. Himmler SS-Reichsführeri ja politseiülemana sai endale parimaid mehi. Totenkopfi mehed viidi lahingu-diviisi ja Himmler sai uued mehed enda alluvusse. See k?ik oli osa Himmleri plaanist laiendada oma v?itlusüksusi. Ta saigi loa moodustada uusi julgestusüksusi. Aastatel 1939-40 formeeriti kümme uut SS-Totenkopfstandartet (rügementi). Need olid esimesteks Saksa julgesüksusteks okupeeritud maades. Taanis asus 14. SS-Totenkopfstandarte, Norras 6. ja 7. SS-Totenkopfstandarte ning Hollandis 4. ja 11. SS-Totenkopfstandarte.

Veebruaris 1941 saadeti need üksused laiali ning isikkoosseis liideti Waffen-SS'iga. Julgestusüksuste järglasteks said SS-politseirügemendid.

SS-Totenkopfstandarted nimetati s?jas ümber SS-Totenkopf-Infanterierregimentideks (jalaväerügementideks).

Peale eelpoolmainitud 1., 2., 3. ja 4. SS-Totenkopfstandarte liitumist "Totenkopf" diviisiks, moodustati Waffen-SS raames veel teisigi üksusi:

6.,7. ja 9. SS-Totenkopfstandartest moodustati SS-diviis "Nord".

8. ja 10. SS-Totenkopfstandartest formeeriti 1. SS-jalaväebrigaad.

5.,12.,13. ja 14. SS-Totenkopfstandartest moodustati 2. SS-jalaväebrigaad.

11. SS-Totenkopfstandarte liideti SS-diviisiga "Das Reich", kui selle rügement "Germania" sai alusepanijaks SS-diviisile "Wiking".

1. ja 2. SS-Totenkopf-Reiter Standartest moodustati SS-ratsaväebrigaad, hilisem 8. SS-ratsaväediviis "Florian Geyer".

Nagu näeme liitusid ka SS-Totenkopfverbände üksused s?ja käigus Waffen-SS'iga.

1940. a. ei mänginud nad lahingutegevuses veel nii suurt rolli, kui hiljem Idarindel ja s?ja l?pu lahingutes. Neid, kui uudseid vägesid, pildistati palju, kuid nende saavutused ei paistnud silma ja põhjus lihtne SS-vägesid oli ju vaid kaks diviisi ja üks rügement Wehrmachti 89. diviisi k?rval. Siiski v?itlesid "LAH" ja "Das Reich"iks ümbernimetatud SS-Verfügunsdiviis igati hästi. "Totenkopfil" nii hästi ei läinud, kuna neil olid suured inimkaotused.

1940. a. nimetati SS-Verfügunstruppe ümber Waffen-SSiks. Juunis 1940 oli SS-vägede koosseisus 100000 meest, neist 56000 Waffen-SS'is ning ülejäänud SS-Totenkopfverbände kooseisus. 15. augustil '40 asutati SS-Führungshauptamtis kiirelt populaarsust leidvale ja kasvavale Waffen-SS'ile juhtimiskeskus (Komman-dozentrale) ning aasta l?pus kuulus SS-vägedesse juba 150000 meest.

Periood 1941-42

Kevadel 1941 saadeti "LAH" ja "Das Reich" Balkanile, kus näidati oma motoriseeritud j?udude suurt tähtsust lahingu otsustavamatel hetkedel . Saavutati mitmeid tähtsaid v?ite.

Juunis '41 v?eti osa sissetungist Venemaale: "LAH" v?itles l?unas, "Das Reich" keskel ja "Totenkopf" p?hja osas Leningradi all . K?ik need üksused olid allutatud Wehrmachti korpustele ja armeedele ning esialgu polnud veel vajadust SS-korpuste järele.

Himmler suutis Hitleri peale suuri vaidlusi n?usse saada veel teiste Totenkopfi julgestusüksuste saatuse pärast, mida oli kavas uueks SS-diviisiks liita. Uueks diviisks sai enne kallaletungi Venemaale moodustatud SS-mägidiviis "Nord".

Himmler sai oma kontrolli alla ka ühe politseiformeeringu - "Polizei-Divisioni" . See diviis v?itles lühikest aega Prantsusmaal ning saadeti siis Poola korda hoidma . Sel ajal see diviis ei kuulunud veel Waffen-SS'i.

Kuid k?ige olulisemaks uueks üksuseks sai SS-diviis "Wiking", mis v?ttis osa sissetungist Venemaale armeedegrupi "Süd" ridades.

Enne kallaletungi Venemaale planeeriti SS-peavalitsuses Euroopa vabatahtlike üksuste asutamist. SS-Gruppenführer Felix Steineril läks korda moodustada see diviis Lääne-Euroopa vabatahtlikest, sakslaste poolt okupeeritud Euroopa riikidest . Need noored uljaspead moodustasid üle poole SS-diviisi "Wiking" koosseisust. Hiljem liideti Euroopa vabatahtlike üksused III.(germaani) SS-Soo-muskorpusesse, mis pidas oma p?hiv?itlused Narva rindel ,Sinimägedes, Kuramaal ja Berliinis.

Läänemaades peeti v?imatuks sellist üksust ja arvati, et need on ainult kurja-tegijad v?i "reeturid". Kuid just 1940-41. a. vabatahtlike üksused olid k?rge v?itlusmoraaliga ning nende reputatsioon teiste üksuste silmis oli k?rge. Hoolimata nende üksuste nimedest nagu "Flandern" v?i "Danmark", oli neis ka palju sakslasi.

Koos diviisiga "Wiking" loodi ka veel teisigi vabatahtlike üksusi - Leegione, mis s?ja l?pu poole laiendati SS-diviisideks . Neist ära peaks märkima flaamide SS-Leegioni "Flandern" ning Wehrmachti alluvuses hollandlaste "Legion Niederlande" v?i valloonide "Legion Wallonie".

Kolm kuulsat SS-diviisi ja, uus, "Wiking" pidasid raskeid lahinguid Venemaal. Sealsetes heitlustes sai alguse Waffen-SS'i kardetav maine. Silma paisti just oma raudse v?idutahtega . Kuid neil olid ka suured kaotused . Kaks uuemat SS-diviisi nii hästi ei v?idelnud - viletsalt v?itles "Polizei" diviis ning paanilise p?genemisega kaotas SS-mägidiviis "Nord" usalduse teiste üksuste silmis.

1942. a. alguses moodustati SS-diviisides tankipataljonid (Panzer Abteilung) . Neid oli diviisides kaks kuni kolm, igaühes üle viiekümne tanki. Esimesena sai soomuspataljoni 5. SS-diviis "Wiking" . Seoses sellega nimetati SS-grenaderide diviisid ümber SS-tankidiviisideks.

1942. a. v?eti "Polizei-Division" Waffen-SS'i. Samal ajal moodustati Balkanil Volksdeuchedest uus SS-mägidiviis "Prinz Eugen" . Diviis saadeti 1942. a.sügisel Jugoslaaviasse Tito partisanide vastu v?itlema.

1942. a. suvel moodustati ka veel kaheksas SS-diviis. See oli algselt küll SS-ratsaväebrigaad (üks kolmest SS-Totenkopfi brigaadidest, millest teised kaks olid jalaväebrigaadid), mis aga hiljem laiendati SS-ratsaväediviisiks "Florian Geyer" . Brigaad oli julgestusüksuseks ning korra tagamiseks Venemaa tagalas. Disiplinaarkorras allus brigaad Himmlerle, kuid vajadusel ka kohalikule Höhere SS und Polizeiführerile (HSSPF) . S?ja l?pu poole kuivasid m?lemad SS-jalaväebrigaadid kokku . Nende allesjäänud isikkoosseis liideti teiste SS-formeeringutega, mis samuti olid raskeid kaotusi kandnud 1941-42. a. Idakampaania ajal.

Periood 1943-45

1943. a. oli sakslaste olukord muutunud dramaatiliseks . Wehrmacht oli tohu-tuid kaotusi kandnud nii Venemaal kui Aafrikas ning raske olukord sundis ka Hitlerit uusi abin?usid otsima. Hitler sai aru, et enam pole v?imalik rääkida s?ja kiirest ja v?idukast l?pust. Tal oli vaja kindraleid ja diviise, kes v?idaksid ka lahinguid.

Samal ajal vallutas Paul Hausser oma SS-tankikorpusega tagasi Harkovi linna Ukrainas . See oli sakslastel suurimaid v?ite üle pika aja.

Waffen-SS'i laiendamine oli otsustatud. Hitler andis oma n?usoleku ning uute üksuste moodustamine oli lausa plahvatuslik.

Formeeriti kolm uut diviisi Reichdeutschedest, mis ühinesid "klassikaliste" SS-diviisidega . Samal ajal hakati moodustama ka SS-korpuseid.

Seoses raske olukorraga mitmetel rinnetel oli Saksa väejuhatus sunnitud otsima abi ka teistelt rahvastelt. Hakati moodustama välismaalastest koosnevaid üksu-si - algul Leegione ja hiljem laiendati need brigaadideks . Kuid need moodustati Waffen-SS'i alluvuses, sest mittesakslased ei tohtinud kuuluda Wehrmachti koosseisu. Sellest ongi tingitud, miks rahvusväeosad kandsid mütsi ees surnupealuu märki ning l?kmetel "SS"i. Olgu veelkord toonitatud, et sellistel üksustel polnud mingit tegemist koonduslaagritega, ega inimsuse vastaste kuritegudega. Need olid vaid patriootlikult meelestatud vabatahtlikud, kes v?itlesid kommunismi vastu.

Vabatahtlike tuli okupeeritud Lääne, Kesk ja Ida-Euroopa riikidest mitmekümneid tuhandeid. (Näiteks 40000 belglast, 55000 hollandlast, 8000 taanlast, 7000 norrakat, 1200 soomlast, 200 rootslast ning Kesk Euroopast: 73 000 lätlast ja 50 000 eestlast, Ida-Euroopast 20 000 ukrainlast.)

Waffen-SS'i liideti ka politsei- ja partisanide vastase v?itluse üksused.

Huvitav on seegi, et paljuski vaadati vaikselt k?rvale endistest rassilistest arusaamadest ning moodustati Bosnia moslemitest SS-mägidiviis "Handschar".

Waffen-SS formeeringute kasv jätkus kuni Teise maailmas?ja l?puni. Uued üksused moodustati p?hiliselt Volksdeutschedest ning välismaalastest, sest Saksamaa p?lvkond oli langenud. Aastatel 1943-1945 laienes Waffen-SS 8lt diviisilt 38ni . Waffen-SS'ist oli saanud ainulaadne üleeuroopaline eliitarmee.

Siiski olid mitmed diviisid vaid paberil v?i tegutsesid lühikest aega . Nende isikkoosseis oli liiga väike, et kanda diviisi nimetust. Samuti polnud mitte k?ik SS üksused nii tugeva v?itlusmoraaliga kui arvatakse . M?nedes diviisides oli vaid paarsada meest ning nigelav?itu varustus.

S?ja l?pupoole, kui Saksamaa olukord oli täiesti lootusetu, liideti Waffen-SS'iga veel lennu- ja mereväelasi, kellel polnud enam lennukeid, kütust v?i laevu . Mehi tuli politseist, SS-koolidest ning viimases hädas ka vanad Allgemeine-SS'i reservistid.

Siiski koosnesid vaid m?ned diviisid sellisest segarahvast ning nende osatähtsus oli väike. Samal ajal olid teised Waffen-SS eliitdiviisid Saksamaa k?ige paremad üksused sõja alul, keskel ja lõpus . Need kuulsad SS-Panzergrenadier diviisid suutsid vaenlase mitmekordsele ülekaalule vaatamata hoida mingilgi määral rinnet stabiilselt ning lasksid Wehrmachti üksustel järk- järgult taganeda.

Waffen-SS diviisid olid rünnakutel k?ige ees ning taganemistel viimased. V?ib kindlalt väita, et ilma Waffen-SS'ita oleks s?da Saksamaale kiiremini l?ppenud.

30. juunil 1944 oli Waffen-SS'is 595443 meest, aasta l?pus juba 910000 . Nendest 310000 olid Volksdeutsched, 50000 "germaanivabatahtlikku", 150000 teistest rahvustest ning ülejäänud olid sakslased. V?rdluseks niipalju, et Wehrmachtis oli sel ajal mehi kümne miljoni ringis.

S?ja l?pus v?ib täheldada Waffen-SS diviiside osas kahte peamist koondumis-suunda. Tähtsamad SS-tankidiviisid koondusid Berliini ja Viini kaitsele:11. (SS)-tankiarmee asus Berliini all ning 6. SS-tankiarmee taganes Viini kaitselt Saksamaa piiridele.