Riigisakslased (Reichsdeutsche)

tõlkinud Greeger Eensalu

Relva-SS-is teenis ligemale 480 000 riigisakslast, suurem osa peale Saksamaa veel Austriast (sh Südsteiermark ja Krain), Sudeedimaalt, Gau Wartheland'ist ja Elsass-Lothringen'ist. Nendest olid umbes 290 000 vabatahtlikud ja 190 00 mobiliseeritud või teistest väeosadest üle tulnud.

1940. 1. mai 1941 seisuga on sõjakaitsevägi kokku 6 764 000 mehe tugevune. Täpsemalt:

Maavägi 4 900 000 meest = 72,5%
Merevägi 298 000 meest = 4,4%
Õhuvägi 1 485 000 meest = 22,0%
Relva-SS 80 000 meest = 1,1%

1940ndal aastal võetakse aastakäikudest d 1919. (viimane kvartal) ja 1920.

Need protsendimäärad annavad arvuliselt järgnevad värbamiskvoodid:

Sünniaastakäik 1919 (viimane kvartal)

kvoot vabatahtlikud veel saada olevad
Maavägi 139 255 85 300 53 935
Merevägi 8451 4000 4451
Õhuvägi 42 257 33 000 9257
Relva-SS 2113 2000 113
Kokku 192 076 124 300 67 776

Sünniaastakäik 1920

kvoot vabatahtlikud veel saada olevad
Maavägi 377 536 102 108 275 428
Merevägi 22 913 12 232 10 681
Õhuvägi 114 562 71 924 41 638
Relva-SS 5 728 15 718
Kokku 520 739 201 982

1941. aasta esimeses kvartalis võeti Relva-SS-i 1920. aastakäigust 15 718 vabatahtlikku. Kuna see oli 9990 meest rohkem, kui OKW esialgne kvoot, vähenes vastavalt Wehrmachti teenima läinute arv:

Maavägi 7322 võrra
Merevägi 445 võrra
Õhujõud 2223 võrra

Teises kvartalis 1941 kutsuti teenistusse aastakäik 1921. Ka siin läks vabatahtlikult ligi 15 000 meest Relva-SS-i. Üks nendest oli hilisem SS-Rottenführer Wili Wild. Ta kirjutas oma emale 27. mail 1941 oma esimeste päevade kogemustest teenides Breslau's SS-tagavarapataljonis "Ost": "Tahan sulle öelda, kuidas ma kohale jõudsin ja kuidas mul läheb. Saabusin pühapäeval kell 13.30. Seisti kohe tahvliga vastas, nii et saabudes sai end kirja panna. Alati oodati kuni 40 meest koos oli, siis juhatati meid kasarmutesse. Kallis ema, senini mulle siin meeldib. Söök on suurepärane. Seega ei pea sa muretsema – mul läheb siin hästi. Meie ruumis ei mängi keegi ülemust – on vaba kamraadlus, vaid üksasi väärib märkimist: keelega peab harjuma, sest oleme siin kõigist Reichi osadest koos. Svaabe on kasarmus väga vähe aga ¾ on preislasi. Meil kompaniis on alla 20 aastastele range suitsetamise keeld, mis mulle väga meeltmööda on ..."

1941. aasta viimasel kvartalil kutsuti teenistusse ka aastakäik 1922. Taaskord astus ligi 15 000 vabatahtlikku Relva-SS-i. KTB/OKW märkis 20. augustil 1941 selle kohta: "Aastakäik 1922 peab massiliselt teenistusse asuma 1. oktoobrist 1941. Erandiks on RAD-i osad, mis peavad alles pärast 1. detsembrit 1941 järgnema...
Aastakäik 1922 tuleb laiali jagada ilma kindlate otsusteta, kuid vastavalt Wehrmachti osade tugevusele."

Relva-SS-i suurendamine sai teoks läbi maavägede, mereväe, õhujõudude ja Relva-SS riigisakslastest noorte kutsealuste OKW jagamistegevuse. Relva-SS-i koosseis tõusis ka läbi asjaolu, et kuni sõja lõpuni läks mere- ja õhuväes üha vähem personali vaja. Ja kõige suuremat rolli Relva-SS-i kasvamises mainis nende reputatsioon, mis teeniti lahingutes.

1942 aasta esimeses kvartalis kutsuti teenistusse 1923. aastakäigust 522 000 meest. Nagu eelnevatelgi aastatel 15 000 vabatahtlikku Relva-SS-i.

Kuna aga varustamine ei suutnud kaasas käia sõja suurenenud vajadustega, märkis KTB/OKW 10. jaanuaril 1942: "Uute üksuste ülesseadmine on toimumata jäänud puuduliku varustuse tõttu."

Nii järgnes 1942 aasta viimases kvartalis 1924. aastakäigu teenistuse kutsumine. Ka siin läks 15 000 meest Relva-SS-i.

Kuni 1942. aastani võeti mehi põhimõtteliselt teenistusse vaid omal soovil (st vabatahtlikena). Selle juures mängisid olulist rolli natsionaalsotsialistlik kasvatus, väeosa vaba valiku propageerimine, kaasaarvatud kaasaegne väljaõpe ja relvastus. Samuti võimalus, ilma gümnaasiumihariduseta juhikarjääri teha, mis oli paljude jaoks oluline.

Aastal 1943 toimusid suuremad värbamised RAD-is (Riigitööteenistuses), kus Relva-SS-i vabatahtlikuks minemiseks sai paljude jaoks otsustavaks grupiotsus. Just seesama kambavaim, mis tegi ka Relva-SS-ist tugeva ja kokkuhoidva struktuuri.

Kutsudes 1943 teenistusse 1925 aastakäik toimus esmakordselt suurem 18-aastaste teenistusse kutsumine. Sellega muutus Relva-SS-i kutsutavate kvaliteet järsult. Juba 29. detsembril 1942 oli Himmler SS-Peaameti juhiga SS-Gruppenführer Berger'iga plaaninud 45 000 1925. aastakäigu mehe väljavalimist RAD-ist. Sellele lisandus 17-aastaste teenistusse kutsumine – siin oli tegu ligi 15 000 Hitlerjugendi poisiga (aastakäik 1926). Kuna Relva-SS-i osakaal rindel oli tugevalt suurenenud siis ridade arvu suurendati muuhulgas 20 000 mehe võrra õhujõudude arvelt (Luftwaffe-Felddivisionen). 5. jaanuaril 1943 märkis OKW: "Edasi antakse käsk kindlustada Füüreri käsu kohaselt 1. veebruariks 1943. kahe uue SS-diviisi loomiseks vajaminevad inimressursid Selleks peab leidma 1925. aastakäigu meestest: RAD-ist 27 000, Aktion Rü-st 43 Tausch'ist 10 000 ja 5000 rahvasakslast; Kui viimased 15 000 kokku ei saada, peab aastakäik 1925 vastavalt suurema arvu andma. Riigitööjuhti palutakse aastakäigu 1925 värbamisel abiks olla."

1943. aasta viimases kvartalis tõsteti Relva-SS-i teenima asuva 1925. aastakäigu arvu veel 15 000 võrra. KTB/OKW märkis selle kohta 1. detsembril 1943: "OKW juht teatab Reichsführer-SS-ile, lõplikult kindlaks määrata 1926 aastakäigu jaotus, kuna see on võitleva truppi ainuke tagavara. 1. oktoobril 1942 määrata 15 000 meest (aastakäik 1925) Relva-SS-ile. See arv on juba ammu ületatud. Wehrerzatzamt'i andmeil sai Relva-SS ligi 44 000 vabatahtlikku (aastakäik 1925). OKW juht määrab temale kaitseseadusega antud volituse järgi Relva-SS-i kontingendi (nagu ka 1926. aastakäigu puhul) 60 000-le. Siiski jääb 1926. aastakäik 1925. omale alla."

Pärast kaotusi Stalingradis kevadel 1943, komandeeriti Relva-SS-i Luftwaffe flakiüksuste liikmed – asendades nad Hitlerjugendi flakiabilistega või vene sõjavangidega. 100 000-st Wehrmachti liikmest – kes alates 1944 aasta suvest – massiliselt Relva-SS-i üle võeti tervete üksustena või ka üksikult, läks umbes 10 000 vangiduslaagrite valveüksustesse, umbes 60 000 läks SS-diviisidele täienduseks, kus neist 30 000 suletud üksustena moodustasid uued SS-üksused. Obergefreiter Karl Schneider meenutab: "Ma sündisin 1925 Rheinbischofsheim'is (Kreis Kehl) ja 5. oktoobril 1942 läksin ma RAD-i väliüksusesse K1/322 (välipostinumber 19 573) Luben'isse (Westmark'is). Pärast tegevusi Lõuna-Prantsusmaal (Camarque/Biscaya lahes) ja Saarimaal järgnes aprillis 1943 vabastus Karlsruhe'sse. Seal toimus komandeering 4. Geranaderi-väljaõppe- ja tagavarapataljoni number 111. Detsembris 1943 viidi meid idarindele Mogilew'i piirkonda. Seal määrati mind 35. Jalaväe-diviisi (Fisch-Division) 4. Gerenaderi-rügementi 111. Alguses võitlesime me idapool Dneprit ja alates jaanuarist 1944 Pripjet'i soodes (u 30 km Bobruisk'ist põhjapool).
2. märtsil 1944 sain ma granaadikildude läbi vasakust jalast haavata ja läksin alguses sõjalaatsaretti Minsk'isse ja siis välilaatsaretti Thorn'i ning viimaks reservlaatsaretti Brüsselisse. Seal pääsesin ma 1944 aasta juuni keskel Grenaderi-asendus-pataljoni 111 (tervislikult) paranevate kompaniisse Vlissingen/Walchern'is.
Kui liitlased Normandias peale tungisid, saadeti ka meie kompanii augusti alguses 1944 briti tankiüksuste vastu Antwerpen'ist läänepool. Seejuures purustati meie kompanii Berven'i juures peaaegu täielikult.
3. augustil 1944, saanud uuesti granaadikildude läbi haavata vasakust põlvest, võeti mind 26. Augustil 1944 Schelde Gornischem(Holland) taganemise käigus üle oma üksuse kamraadide poolt kaasa. Nad olid Gornischem'is üles seadnud kogunemiskoha ja lähedal asuvas suhkrutehases komandeerimiskoha.
Mu senine auaste tõmmati mu Teenistusraamatus (Soldbuch) maha ja selle asemele pandi SS-Rottenführer – nii lihtne oli tollal saada Relva-SS-i sõduriks!"

Oli ka selliseid komandeerituid, kes olid Relva-SS-i vastu, enamusel polnud midagi üleviimise vastu, oli ju uhke kuuluda eliitväeossa. Nii meenutab Wilhelm Müller, kes suvel 1944 oma Korpuse-uudiste-üksusega 435 üle viidi Relva-SS-i XIII. SS-armee-korpuse Kindralkomandosse: "See oli mu parim aeg sõdurina. Kamraadlus oli hulga parem kui maavägedes (Heer). Siin polnud mingit "Härra Hauptmann'i" enam vaid ainult Hauptsturmführer!"

Peale nende üleviimiste Wehrmachtist oli ka erakorralisi üleviimisi. Näiteks oli juhuseid kui Relva-SS-i võeti isegi vangilaagrite kinnipeetavaid. 1944. aasta alguses pääses nii umbes 500 nn "asotsiaalset" või "paadunud kurjategijat" SS-Erirügementi "Dirlewanger". Aasta lõpus lisandus neile veel ligi 2000 – sel korral "poliitilised" – vangi vahepeal ümbernimetatud eriformatsiooni SS-Turmbrigaad "Drirlewanger" juurde. Olgu mainitud, et Relva-SS autoriteetsed juhid ja üksused sellist asja ei pooldanud ja seisid kriminaalide organisatsiooni vastuvõtmise vastu.

Samuti võeti Relva-SS-i vangilaagritest naiskinnipeetavaid, keda kontrolliti järelvaatajate poolt juba enne sõda. Alguses vabatahtlikena, hiljem kohustuslikult, kuulus Relva-SS-i umbes 4000 naist töötades nn SS-järglaskonnas. Selle kõrval õpetati 1942 aasta suvel umbes 3000 naist – "pikkus vähemalt 160 cm, vanus 17 kuni 30 aastat" – välja SS-uudisteabilisteks(Nachrichtenmaiden) st sidetöötajateks, raadiosidetöötajateks ja teletaipijateks SS- Riigikoolis Oberehnheim'is. Neid kasutati SS- ja politseiametites.

1944. aasta esimesel poolaastal kutsuti teenistusse 1926. aastakäik. Peale seda kui juba eelneval aastal oli sellest aastakäigust Relva-SS-i läinud 15 000 vabatahtlikku, siis nüüd lisandus nendele veel 45 000 kutsealust vanuses 17–18 eluaastat.

1944. aasta teisel poolel järgnes Relva-SS-i 1927 aastakäik, samuti 60 000 mehega vanuses 16 aastat.

Kuna Relva-SS üksused olid kogu sõja jooksul rindel näidanud eriliselt kõrget moraali ning olid vaenlase poolt väga kardetud, siis tõsteti 1945 kutsealuste kontingent Relva-SS-is 95 000-le. KTB/OKW dokumenteeris 9. veebruaril 1945 1928. aastakäigu planeeritud kasutamise. Seejuures lähtus Wehrmachti juhatus sellest, et 1945. aasta esimesel poolaastal saaks teenistusse kutsuda 550 000 noorukit 1928. aastakäigust. Sealhulgas RAD-ist vabastamise läbi 26. märtsil 1945 266 400 meest.

Kui võrrelda Wehramchti osade ja Relva-SS-i 1940 ja 1945 aasta protsentuaalset jaotamist siis nähtub, et maavägede osakaal on peaaegu samaks jäänud. Mereväe osakaal oli poole võrra vähenenud ja õhujõudude osakaal oli veel vaid neljandik, samas kui Relva-SS-i määramine oli tõusnud 1,1%-lt 17,3%-le! Maaväed said seega üle 92% kogu kutsealustest. See on selge märk mereväe ja õhujõudude jõuetusest.

1945 1940
Maavägi 412 500 = 75% 4 900 000 = 72,5%
Merevägi 12 500 = 2,3% 298 000 = 4,4%
Õhujõud 30 000 = 5,4% 1 485 000 = 22%
Relva-SS 95 000 = 17,3% 80 000 = 1,1%

1945 veebruaris räägiti ka 1929. aastakäigu teenistusse kutsumisest 1945. aasta teisel poolaastal. Mille peale mainis Himmleri adjutant SS-Obersturmbannführer Werner Grothmann 16. veebruaril 1945: "1929. Aastakäigu saatmisest "Hitlerjugend" diviisi või mis iganes teise rindeüksusesse keeldub ka Reichsführer-SS. Seda aastakäiku peab pigem väljaõpetama ja hiljem kasutama vanades SS-diviiside täiendusena."

Lähtudes sellest, et Relva-SS-i koosseis pidi suurenema 10 diviisi võrra ja seda aastakäigust 1929, saab järeldada, et Relva-SS-i oleks läinud 95 000 kuni 120 000 16-aastast. Võimaldamaks seda oleks aga pidanud niigi olematud mereväe ja õhujõudude kvoodid vähendama praktiliselt 0-le.

Et lisaks eelnevale veel Relva-SS-ile potentsiaali lisada, pidi Täiendus-reservi ja Maakaitse – mis kuni 1941. aastani enamasti politseitoetusena tegutses ning tugevdas SS-Surnupealuu-Standardeid – teenistusse kutsutama.

Sõja lõpus valisid SS-kasvatusametid Relva-SS'i täiendust subjektiivselt RAD-ist ja Hitlerjugendist. Kuna tegu oli 16-aastaste noorukitega jäid vastuväited enamasti olemata. Tihti kasutatavat praktikat kirjeldab elsaslane Claude Weber: "Kevadel 1945 saabus meie RAD-i laagrisse üks komisjon ja kõlas käsklus: rivistuda! Siis pidid kõik, kes olid juba kuidagi vabatahtlikena abiks maavägedes, õhujõududes või mereväes, ette astuma. Need, kes nüüd alles jäid vaadati SS-komisjon poolt läbi: "Sina", "Sina", "Sina", "Sina" jne. Oma ligi 1,8 meetrise kasvu ja blondide juustega, olin ka mina nende seas. Kuid enne kui ma oma kutse sain, oli sõda lõppenud. Ma läbisin oma sõjaväeteenistuse siis 1947 Prantsuse maavägedes ameerika tanki M-47 juhina."

Relva-SS-i riigisakslaste osakaalu saab umbkaudselt välja arvutada:

1. mai 1940 115 000 meest
+ viimane kvartal 1940 2000 meest (aastakäik 1919)
+1941 45 000 meest (aastakäik 1920-22)
+1942 30 000 meest (aastakäik 1923/24)
+1943 60 000 meest (aastakäik 1925/26)
+1944 105 000 meest (aastakäik 1926/27)
+1945 10 000 meest (aastakäik 1928)
367 000 meest
Maavägi 10 000 meest
Õhujõud 50 000 meest
Merevägi 5000 meest
432 000
+1940-1945 48 000*
Kokku 480 000

* Siia alla on arvestatud aastakäigud 1899 kuni 1918 kui ka näiteks Fronthilfe Deutsche Reichspost (Waffen-SS), SS-Turmbrigaadi "Dirlewanger" KL-vangid või SS-naisabilised.