SS-Oberstgruppenführer (kindralooberst) Josef Dietrich

Koostas: Andri Ollema

Josef Dietrich, kes II maailmasõja ajaloos on rohkem tuntud Sepp Dietrich'ina, sündis 28. mail 1892 Hawangenis. Pärast alghariduse saamist töötas ta poisikese-eas traktoristina, alates 15. eluaastast teenis õpipoisina hotellides. 1911. aasta oktoobris astus Dietrich sõjaväkke, sõdis I maailmasõjas suurtükiväeosas ja lõpetas oma tollase armeeteenistuse viitsevahtmeistri (aseveltveebli) auastmes.

Pärast sõda teenis Dietrich Baieri politseis, tõustes 1924 hauptmanniks (kapleniks). 1923. aastal astus ta NSDAP'sse ja tõusis 1933 Hitleri ihukaardiväe, esialgu rügemendi arvukusega Leibstandarte SS Adolf Hitler ülemaks. 1934. aastal osales Dietrieh Ernst Röhmi jt. SA (rünnakrühmlaste) juhtide riigipöördekatse mahasurumises.

1936. aasta märtsis oli Dietrichi juhitud Leibstandarte SS Adolf Hitler esimene väeosa, mis marssis remilitariseeritavale Reinimaale, Saarbrückenisse. 1938. aastal, Austria Ansclussi ajal, tungis Dietrichi Leibstandarte SS Adolf Hitler esimeste hulgas Austriasse. 1939. aastal Poola kampaania ajal oli aga reservis. Kusagil II maailmasöja algaegadel tõusis Leibstandarte SS Adolf Hitler'i arvukus võrdseks brigaadile.

1940. aasta maikuus, kui sõda elustus ka läänerindel, sai Leibstandarte SS Adolf Hitler esmakordselt tegelikuks rindeväeosaks, mis tungis läbi Hollandi, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa ning jõudis Dunkerque juures Inglise kanalini. Järgnevalt pöördus Dietrich oma meestega, nagu ülejäänud saksa vägigi, lõunasuunda ja jöudis vaherahu päevaks, 22. juuniks St. Etienne'i Lõuna-Prantsusmaal.

1941. aasta aprillis osales Dietrich oma brigaadiga Balkani kampaanias, tungides Bulgaariast, läbi Jugoslaavia, Kreekasse. Järgnevalt formeerili senisest rügemendist samanimeline SS-diviis ja 22. juunil alanud idakampaanias tungis Dietrich oma diviisiga Lõuna-Ukrainasse.

1942. aasta juunikuuks oli Dietrichi juhitud Leibstandarte SS Adolf Hitler, pidevalt kuumimail rindelõikudel osalenuna, tublisti räsitud ja ta viidi Prantsusmaale Pariisi lähistele puhkusele ja ümberformeerimisele. Idarindele toodi ta tagasi 1943. aasta jaanuaris veidi pikema nime all SS-soomusrgenaderidiviis Leibstandarte SS Adolf Hitler. Samal talvel osales Dietrich oma soomusgrenaderidega Harkovi lahingus, mis edukalt tagasi võideldi, järgnenud suvel aga Kurski lahingus, sattudes ka kuulsasse Prohhorovka tankilahingusse. Kurski lahingu käigus määrati Dietrich 27. juulil 1. SS-soomuskorpuse ülemaks ja aasta hiljem, 24. oktoobril 1944 jõudis ta oma sõjaväelise karjääri kõrgeimasse ametisse 6. SS-tankiarmee juhatajaks. Sama aasta detsembris osales ta oma tankidega sakslaste selle sõja viimases suurrünnakus - Ardennide operatsioonis. Maailmasõja viimased lahingud pidas Dietrich maha Ungaris ja Austrias.

Enne meie loo lõpuosa juurde asumist vaadakem üle ka Dietri kindraliauastmete kronoloogia: 11. juulist 1930 SS-Oberführer (brigaadikindral), 18. detsembrist 1931 SS-Brigadeführer (kindrlmajor), 1. juulist 1934 SS-Gruppenführer (kindralleitnant), märtsist 1940 SS-Obergruppenführer (kindral) ja 1. augustist 1944 SS-Oberstgruppenführer (kindralooberst).

Liitlaste käite sattunud Dietrichile mõisteti 1946. aasta juulis, süüdistatuna USA sõjavangide hukkamises, eluaegne vanglakaristus, kuid ta vabanes juba 1955. aasta oktoobris. Poolteist aastat hiljem. 1957. aasta mais oli Dietrich saksa kohtu ees, kus uuriti ta osalust nn. Pikkade Nugade Öö sündmustes - SA juhtkonna riigipöördekatse mahasurumises. Seekord pääses tollal 65-aastaseks saanud Dietrich 18-kuulise vanglakaristusega.

Kuulus relva-SS kindral Sepp Dietrieh suri 21. aprillil 1966 Ludwigsburgis.