4. SS-Polizei-Panzer-Grenadier-Division

7. SS-Panzergrenadier Regiment (alates '44)
8. SS-Panzergrenadier Regiment
4. SS-Panzer Abteilung

Diviisiülemad (neid oli kokku üksteist):

Esimene oli SS-Gruppenführer Karl von Pfeffer-Widenbruch (kuni nov.'40); SS-Obergruppenführer Arthur Mülverstedt; SS-Brigadeführer Walter Krüger; SS-Brigadeführer Alfred Wünnenberg; SS-Brigadeführer Herbert Ernst Vahl ja kaks viimast olid SS-Brigadeführer Fritz Schmedes (aug.-nov. '44); SS-Standarten-führer Walter Harzer (kuni mai '45).

Diviis moodustati oktoobris 1940 Ordungspolizei- korrapolitsei ja Allgemaine-SS reservist (mitte ajada segi Waffen-SS'ga). Puudulikult treenitud ja viletsalt relvastatud tegutseti Poolas. Maist juunini 1940 võitles lühikest aega Läänes. Juunis 1941 võttis osa kallaletungist Venemaale põhja ruumis. Kehvalt sooritati omi ülesandeid ning tulemustega poldud rahul, kuid diviisi tulemusterikas võitlus Volhovi jõel jaanuarist märtsini 1942 tõstis nende mainet tublisti. Diviis allutati Waffen-SS 'le veebruaris 1942. Mais 1943 liikus diviis läbi Böömi- ja Määrimaa Poolasse, kus tegeldi tagala julgestusüksusena. Suvel 1943 saadeti Jugoslaaviasse partisanide vastu võitlema ning märtsist 1944 Kreekasse, kus tegeldi samade ülesannetega, eriti julmalt võideldi Larissa piirkonnas. 1944. a. tegutseti kõikjal üle Kreeka, Jugoslaavia ja Slovakkia. Jaanuarist 1945 peeti raskeid võitlusi Stettinis ja Danzigis. Mõningad diviisi riismed võtsid osa Berliini kaitsmisest, ülejäänud mehed taganesid läände ja alistusid USA üksustele mais 1945.

Sümboolika: käisel politseikotka embleem (veeb.-dets.'42); seejärel varrukalint "SS-Polizei-Division"; lõkmetel politsei embleem (kuni veeb.'42), hiljem ruunimärgid "SS".

Diviisist on autasustatud 19 meest Raudristi Rüütliristiga.