3. SS-Panzer-Division Totenkopf

5. SS-Panzergrenadier Regiment "Thule" (juunis '44)
6. SS-Panzergrenadier Regiment "Theodor Eicke"
3. SS-Panzer Regiment "Danmark"

Diviisiülemad:

SS-Gruppenführer Theodor Eicke (kuni veeb. '43);
SS-Brigadeführer Matthias Kleinheisterkamp;
SS-Gruppenführer Georg Keppler;
SS-Brigadeführer Heinz Lammerding;
SS-Brigadeführer Max Simon;
SS-Brigadeführer Hermann Priess (okt.'43-juuni '44);
SS-Brigadeführer Hellmuth Becker.

Diviis moodustati novembris 1939.Välksõjas läks SS-Totenkopf-Division(SS-T)16.mail 1940.rindele Rommeli 7. tankidiviisi tugiüksusena, Lõuna-Belgias ja Ida-Prantsusmaal. "SS-T" oli koos "LAH'i" ja "SS-VT'ga" pealetungi eesliinil. Põhjapoolsed liitlasväed suruti kotti Dunkerque ümber. Liitlased alistatud, liikus "SS-T" Bordeaux'i peale. Osaleti, edukalt, veel Le Cateau, Cambai, Arrase, Seine, Loire, Lyoni ja Charente lahinguis. 17.juunil palusid prantslased rahu, ning viis päeva hiljem oli sõda lõppenud.

Võttis osa ennetavast rünnakust Nõukogude Liidu vastu, ehk operatsioon "Barbarossast". Kuuluti armeegruppi "Nord", kus oldi kuni septembrini 1941 Leedu rindel. Vilnuse, Luuga ja Leningradi piirkonnas. Septembrist-detsembrini 1941. Peeti kaitselahinguid Cholmi, Demjanski ruumis jaanuarist- veebruani 1942. Demjanski kotti jäi kuus diviisi, sealhulgas "Totenkopf". Kotist murti välja. Talvekampaania oli niivõrd karm, pakast sageli alla - 40 kraadi. Vapra võitluse auks Demjanski ja Cholmi all, anti välja autasud, metalsed käekilbid. Nende kujundamise au pälvis SS-Unterscharführer Ernst Krause, sõjakirjasaatjana "LAH'i" juures teeninud kuntsnik.

Sealt suunati lahingutesse Poola: Varssavis, Narevi sillapeas ja Modlinis Aasta lõpus liiguti Ungarisse, kus jaanuaris 1945 tehti katse murda sisse Budapesti piiramisrõngasse, kuhu olid jäänud 8. ja 22. SS-ratsaväediviisid ning mõnedel andmetel ka 33. SS-ratsaväediviis. Veebruarist – märtsini 1945 taganeti ja võideldi Stühlweissenburgi pärast. Märtsi lõpus ja mais taganeti edasi Austriasse, kus võideldi kirde pool Viini. 9. mail 1945 alistuti USA üksustele. Diviisi 19000 algkoosseisust oli alistujaid 1000 meest, 6 tankiga. Seejärel oli rindel ainult Kampfgruppe "Simon".(juunini 1942). Aprillis 1942 tehti läbimurre Demjansk-Lovati suunas. Juulist-oktoobrini 1943 peeti kaitselahinguid kirde pool Demjanski. Kuni veebruarini 1943 saadi puhkust ning täiendust Prantsusmaal. Veebruarist-märtsini 1943 võeti osa rasketest lahingutest Harkovi all ning siis kuni juulini 1943 võideldi Belogordi ruumis. Juulist 1943 – jaanuarini 1944 võideldi Kurski kaare ofensiivis ning peale operatsiooni nurjumist osaleti kaitselahingutes Izjumi, Harkovi, Dnepri ja Krivoi-Rogi all. Jaanuarist-aprillini 1944 taganes diviis Rumeenia piiri äärde, mille käigus peeti kaitselahinguid pealetungiva Punaarmeega. Juunis 1944 liikus diviis põhjast keskrinde ruumi. Juulis 1944 võideldi Grodno pärast. Augustist – detsembrini 1944 oldi rasketes

Sõjavangid anti Punaarmee kätte.

Sümboolika: varrukalint "Pealuu" sümbol (kuni'43), seejärel "Totenkopf" (määrus sept. '42). Rügementide nimed "Thule" (kuni dets.'43), "Theodor Eicke" (alates märtsist'43), "Heimwehr Danzig" ('39-'43), "SS-Heimwehr Danzig" (alates'43). Lõkmetel Totenkopf e pealuu või ruunimärgid "SS".

Diviisist on autasustatud 46 meest Raudristi Rüütliristiga.