28. SS-Freiwilligen-Panzer-Grenadier-Division Wallonien

Diviisi nime teised variandid võivad olla "Wallonia" või "Wallonie".

69. SS-Freiwilligen-Grenadier Regiment "Wallonien" (august '44)
70. SS-Freiwilligen-Grenadier Regiment
71. SS-Freiwilligen-Grenadier Regiment
?

Diviisiülemad:

SS-Standartenführer Leon Degrelle.

1941. a. moodustati Wallonische Legion, mis võitles kuni detsembrini '42 Idarindel ning tõmmati peale 800 km. rünnakut Maikopini Kaukasuses puhkuseks ja täiendamiseks tagalasse. 1. juunil '43 võeti Leegion Waffen-SSi ning formeeriti 5. SS-Freiwilligen Sturmbrigadeks "Wallonien". Novembris '43 saadeti brigaad Ukrainasse 5. SS-diviisi "Wiking" kooseisu Dnepri äärde. Jaanuaris '44 jäädi Tsherkassõ kotti, kust peale väljamurdmist 17. veebruaril '44 oli 2000-st mehest elus 632. Kevadel puhati ning saadi täiendust Wildfleckeni õppelaagris. Augustis '44 saadeti esime-ne pataljon Eestisse, kus nad paigutati Tartu rindele. Sealsetes rasketes lahingu-tes langesid peaaegu kõik. Pataljoni 450-st mehest - rivisse jäi vaid 32 meest ! 20. septembril '44 laiendati Breslaus olev brigaad 28. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier Divisioniks "Wallonien". Diviisiga liitusid peale valloonide ka veel prantslased ja hispaanlased ("Gruppe Ezquerra"). Väljõppe saanud meestest moodustati 4500-line Kampfgruppe "Wallonien" ning saadeti detsembris '44 Reini äärde. Diviis kavatseti viia peale Ardennide ofensiivi Belgiasse, kuid see ebaõnnestus. Jaanuaris '45 paisati diviis lahingutesse Pommeris ning veebruarist aprillini '45 võideldi Stargardis, Stettinis ja Altdammi all. Kampfgruppe isikkoosseis langes 700 meheni. Aprillis '45 tugevdati Kampfgruppi 7000 meheni, kelledest 4000 olid valloonid, teised prantslased, sakslased jt. See üksus saadeti rasketesse lahingutesse põhja pool Berliini. Raskes lahingus Prenzlau all lagunes diviis ükskiteks osadeks. 800 meest murdis läbi Schleswig-Holsteini Taani, teine osa alistus Punaarmeele Schwerinis ning USA üksustele. Diviisiülem L. Degrelle pääses Norrast lennukiga Hispaaniasse, kus ta 1994. a. suri.

Sümboolika: varrukalint "Wallonien", lõkmetel ruunimärgid "SS" ('43-'45) ning burgundiaristi kujutis.