23. SS-Freiwilligen-Panzer-Grenadier-Division Nederland (niederlandische Nr. 1)

48. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier Regiment "General Seyffardt" (mai '44)
49. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier Regiment "De Ruyter"

Diviisiülemad:

SS-Brigadeführer Jürgen Wagner.

1941. a. moodustati 2500 meheline Freiwilligen Legion "Niederlande", mis võitles Idarindel 1943. a. suveni ning paigutati seejärel Tüüringisse. Peale 3000 mehelise täienduse saabumist laiendati Leegion 26. oktoobril 1943 4. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier Brigade "Nederlandiks". Brigaadi koosseisus oli 6000 meest, neist 5500 hollandi vabatahtlikku. Aasta lõpul 1943 osaleti Tito partisanide vastastel operatsioonidel Horvaatias. Jaanuaris 1944 viidi Leningradi rindele, kus alludes III. SS-soomuskorpusele võideldi Oranienbaumi koti välisküljel. Taganeti jaanuaris 1944 Eestini ning oldi lahingutes Narva sillapeas. Juulis 1944 taganeti Sinimägedesse, kuid 48. SS-rügement "General Seyffardt" jäi piiramisrõngasse ning hävis võideldes. Septembris 1944 taganeti Kuramaa kotti. Septembris 1944 oli brigaadi kooseisus 6530 meest. Detsembris 1944 laiendati brigaad 23. SS-diviisiks "Nederland".

Jaanuaris 1945 viidi diviis laevadega Kuramaalt Stettinisse. Võeti osa lahingutest Pommeris Stargardi ja Stettini all. Diviis võitles Berliini kaitsel rasketes lahingutes Fürstenwaldes aprillis 1944 ning Halbe kotilahingus kaotati üle poole koosseisust. Seejärel püüti läbi murda Elbele, kuid see õnnestus vaid vähestel. Allesjäänud mehed alistusid USA üksustele Magdeburgis.

Sümboolika: varrukalint algul "Frw. Legion Niederlande", seejärel "Nederland"; rügementide nimed "General Seyffardt" ja "De Ruyter"; lõkmetel kandis leegion "Wolfsangel" ruunimärki ('41-'43), hiljem "SS".

Diviisist on autasustatud 20 meest Raudristi Rüütliristiga.