2. SS-Panzer-Division Das Reich

3. SS-Panzergrenadier Regiment "Deutschland" (juunis '44)
4. SS-Panzergrenadier Regiment "Der Führer
2. SS-Panzer Regiment

Diviisiülemad:

SS-Obergruppenführer Paul Hausser (kuni okt.'41);
SS-Brigadeführer Wilhelm Bittrich (kuni dets.'41);
SS-Brigadeführer Matthias Kleinheisterkamp (kuni aprill'42);
SS-Gruppenführer Georg Keppler (kuni veeb.'43);
SS -Brigadeführer Herbert-Ernst Vahl;
SS-Standartenführer Kurt Brasack;
SS-Brigadeführer Walter Krüger;
SS-Brigadeführer Heinz Lammerding (dets.'43-juuli'44 ja dets.'44-jaan.'45);
SS-Standartenführer Christian Tyschen;
SS-Standartenführer Otto Baum;
SS-Brigadeführer Werner Ostendorf;
SS-Standartenführer Rudolf Lehmann;
SS-Standartenführer Karl Kreutz.

Oktoobris 1939 moodustati SS-Verfügungstruppe diviis, mis 1.septembril 1939, alanud sõjakäigu ajal Poolas võttis agaralt lahingutest osa. SS-VT rügement "Deutschland" koos SS-suurtükirügemendi ja luurepataljoniga ühines kindralmajor Kempfi 4.takibrigaadiga, "Germania" aga läks kindral Listi 14.tankiarmee alla. Rügement "Der Führer" ei olnud veel täielikult välja õpetatud ning seepärast sõjategevuses ei osalenud. Kuigi "Germania" oli suurema osa, nelja nädalasest sõjakäigust, reservis, lõi rügement "Deutschland" agaralt kaasa Bresti lahingus. Diviis võttis osa ka maist-juunini 1940, välksõja käigus, peetud lahingutest Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Hispaania piiri ääres. Mais 1940, välksõja alul, hargnes rügement "Der Führer" koos "LAH'iga" Hollandi piiril ja liiguti, maha surudes igasugune vastupanu, läbi Hollandi. Hollandist suunduti ägedatesse võitlustesse Prantsusmaal. Rügement "Deutschland" paistis eriti silma, mitmetes ägedates võitluses toimunud kanali ületamisel. Liitlasväed surutii kotti Dunkerque ümber.

Detsembris 1940 eemaldati rügement "Germania", mis andis oma kaadri vastloodud 5. SS-tankidiviisile "Wiking". "Germania" lahkumise korvamiseks lisati SS-VT'sse üks surnupealuu rügement.

Jaanuaris 1941 sai SS-VT uuesks nimeks SS-Diviis "Das Reich". Kuni aprillini 1941 tegutses diviis Prantsusmaal ja siis võttis osa invansioonist Jugoslaaviasse. Mais 1941 diviis puhkas ning seati uuesti korda Austrias. Juunist novembrini 1941 tungiti armeegrupp "Mitte" koosseisus Venemaale, kus võeti osa lahingutest Smolenski, Priluki ja Moskva piirkonnas. Detsembrist 1941 märtsini 1942 peeti kaitselahinguid Istra, Russa ja Rzevi all. Raskeid kaotusi kandnud diviis saadeti puhkusele ja ümberformeerimisele Saksamaale, kus oldi kuni juulini 1942. Kuni jaanuarini 1943 tegutses Kirde-Prantsusmaal. Jaanuari lõpus 1943 oli diviisi koosseisus 17100 noort eliitsõdurit.

Veebruarist märtsini 1943 peeti raskeid lahinguid Ukrainas Harkovi all. Kuni juulini 1943 võeti osa Kurski kaare rünnakutest Belogordi ja Prokhorovka juures. Augustist detsembrini 1943 toimusid rasked kaitselahingud Miussil, lääne pool Harkovit, Dnepri, Kiievi ja Zitomiri all. Veebruaris 1944 võttis lahingutest osa ainult Kampfgruppe "Lammerding." Diviisi ellujäänud mehed saadeti puhkusele ning täiendamisele Prantsusmaale. Juunist augustini 1944 võeti osa rasketest lahingutest Coutancesi, St.Lo Perey ja Mortaini piirkonnas. Septembriks 1944 taganeti Rouseni, St.Vithi kaudu Saksamaa piirini. Detsembrini 1944 võideldi Schnee-Eifeli ruumis ning siis jaanuaris 1945 rasked lahingud Ardennides. Sealt viidi diviis veebruaris 1945 Ungarisse, kus võideldi Stühlweissenburgis. Diviis pidas aprillis 1945 lahinguid Punaarmeega Austrias Viini kaitsel ja Tshehhis. 7. aprillil 1945 oli diviisi koosseisus 1498 meest 11 tankiga.

Diviis alistus suuremalt osalt USA üksustele 8.mail 1945.

Sümboolika: varrukalint "Das Reich".(sept. '43); rügementide nimed "Deutschland", "Der Führer" algul gooti tähtedega, hiljem trükitähtedega; "Germania" (kuni nov.'40) gootikirjas, samuti "Langemarck", lõkmetel ruunimärgid "SS".

Diviisist on autasustatud 73 meest Raudristi Rüütliristiga.