19. Waffen-Grenadier-Division der SS (lettische Nr. 2)

42. Waffen-Grenadier Regiment der SS "Voldemars Veiss" (oktoober '44)
43. Waffen-Grenadier Regiment der SS "Hinrich Schuldt"
44. Waffen-Grenadier Regiment der SS "Imanta" (?)

Diviisiülemad:

SS-Brigadeführer Hinrich Schuldt (kuni märts '44);
SS-Oberführer Friedrich-Wilhelm Bock;
SS-Gruppenführer Bruno Streckenbach.

Diviisi moodustamiseks saadi luba 26. veebruaril 1943. a. Moodustati 1943 aasta suvel Krasnoje Selos asuvatest 5 Läti politseipataljonist ning kodumaalt saabunud väljaõppeta täiendusest. Neist moodustati Lettische SS-Freiwilligen Legion ning saadeti suvel 1943 Volhovi jõe rindele. Selleks ajaks nimetati see 17900 meheline üksus ümber 2. Läti SS-brigaadiks. Ajavahemikul oktoobrist novembrini 1943 kahanes rasketes lahingutes meeste arv 5637-ni. 7. jaanuaril 1944 nimetati peale 2000 mehe täienduseks saamist ja peale kolmanda rügemendi moodustamist brigaad 19. Läti SS-diviisiks. 14. jaanuaril 1944 saadeti alles pooleldi formeeritud kolmanda rügememendiga diviis rindele. Taganeti võideldes Velikaja jõe joonele, kus Punaarmee pealetung peatati.

1. juuli seisuga 1944 kandis 31446 lätlast Waffen-SS mundrit. Juuli lõpul ja augusti algul osaleti rasketes lahingutes Lubana piirkonnas ning taanduti Koiva jõe orgu, kus suudeti vaenlast pikemat aega kinni hoida. Septembris 1944 hoidis diviis rasketes lahingutes Võnnu rinnet, tänu millele said Saksa väeosad Eestist Kuramaale taganeda. 7. oktoobril 1944 jättis diviis Koiva rindelõigu maha ja taganes Dzukste piirkonda Kuramaa kotti.

Diviis võttis osa kõikidest Kuramaal peetud lahingutest. 9. mail 1945 alistuti Punaarmeele, kuid paljud mehed põgenesid metsa ning võitlesid seal metsavendadena edasi.

Sümboolika: lõkmetel algul ruunimärgid "SS" ning hiljem suur haakrist; (kahekordse haakristi kandmise suhtes pole tõendeid).

Diviisist on autasustatud 11 meest Raudristi Rüütliristiga.