17. SS-Panzer-Grenadier-Division Götz von Berlichingen

Nimi tuleneb Saksa rüütlilt Götz von Berlichingenilt (1480-23.7.1562) hüüdnimega Raudkäega Rüütel, kes valiti Saksa Talurahvasõja ajal 1525 ühe ülestõusnud Frankimaa talupoegade väesalga juhiks.

37. SS-Panzergrenadier Regiment ( juuni '44)
38. SS-Panzergrenadier Regiment
17. SS-Panzer Abteilung

Diviisiülemad:

SS-Brigadeführer Werner Ostendorff (kuni juuni '44) (Ta sai haavata ning vahepeal oli viis ajutist ülemat, nendehulgas:
SS-Sturmbannführer Walter Kniep.
Ostendorff saabus tagasi diviisi juurde novembris '44- veebruarini '45.)
SS-Standartenführer Otto Baum;
SS-Oberführer Fritz Klingenberg (1. jaanuar ´45- 22. märts ´45);
SS-Brigadeführer Georg Bochmann.

Diviis moodustati hilissügisel 1943 Prantsusmaal. Väljaõpetatud meestele toodi lisaks Balkani Volksdeutsched teistest üksustest, sest diviisi normaalsuurusest jäi puudu. 10. juunil 1944 saadeti diviis kiiresti Normandiasse, kus võideldi juunist augustini 1944 Caretani ja Avranchesi all ning seejärel taganeti Pariisi ja Metzi alla. Raskeid kaotusi kandnud diviis formeeriti septembris 1944 Merzigis ümber ning täienduseks liideti 49. SS-Panzer Brigaadi ja 51. SS-Panzergrenadier Brigaadi riismed.

Septembrist novembrini 1944 oldi lahingutegevuses Saari piirkonnas, kus kanti raskeid kaotusi. Detsembri lõpus 1944 võeti osa operatsioonist "Põhjatuul" ning rünnati S. Alsace. Jaanuarist aprillini '45 taganeti võideldes läbi Rimlingeni, Schwetzingeni ja Nürnbergi Bavaariasse . 24. märtsil 1945 oli diviisi kooseisus rindel 3134 meest 12 rünnakkahuriga (Sturmgeschütz).

7. mail 1945 alistuti USA üksustele Achensee lähedal, peale 11 kuud kestnud lahingutegevust Läänes. Diviisist jäi 900 meest teadmata kadunuks ning 400 meest jõudis, tehes suure ringi, Lõuna-Saksamaale.

Sümboolika: varrukalint "Götz von Berlichingen"; lõkmetel ruunimärgid "SS".

Diviisist on autasustatud 4 meest Raudristi Rüütliristiga.