11. SS-Freiwilligen-Panzer-Grenadier-Division Nordland

(Nimi tuleneb 5. SS-diviis "Wiking'ist" üle toodud rügemendilt. A. Hitler soovis jäädvustada maineka SS-rügemendi mälestuse ning nimetas 17. märtsil 1943 uue diviisi "Nordlandiks". H. Himmleri esialgne nimevariant oli "Waräger").

23. SS-Panzergrenadier Regiment "Norge" (detsember '44)
24. SS-Panzergrenadier Regiment "Danmark"
11. SS-Panzer Abteilung "Hermann von Salza".

(Aprillis ´45 liideti "Salzaga" 503. SS-(schwere) Panzer Abteilung ning moodustati 11. SS-Panzer Regiment. Motoriseeritud diviisist sai sellega tankidiviis).

Diviisiülemad:

SS-Gruppenführer Fritz von Scholz (mai '43- juuli '44);
SS-Brigadeführer Joachim Ziegler (kuni aprill '45);
SS-Brigadeführer Dr. Gustav Kukenberg.

Diviis formeeriti 1943. a. suvel erinevatest germaani vabatahlike üksustest. 11. SS-diviisi alusepanijaks sai 5. SS-diviisist ületoodud rügement "Nordland". Liideti juurde uued üksused: rügemendiks "Danmark" sai endine "Freikorps Dan-mark"; rügement "Norge" 1. pataljoniks sai endine Freiwilligen Legion "Norwegen", 2. ja 3. pataljoniks endine rügement "Nordland". Soomusluuredivisjon AA 11 moodustati põhiliselt "Wikingist" ületoodud rootslastest. Diviisi kooseisus oli 11400 meest, nende hulgas 1400 taanlast, 550 norralast, 200 rootslast, 100 eestlast ning mõned soomlased, belglased, hollandlased, ja etnilised sakslased Rumeeniast, Ungarist. Septembris 1943 võideldi partisanidega Põhja-Horvaatias. 30. märtsil 1943 oli Hitler andnud käsu formeerida III. SS-(germanische) Panzerkorps, mille kooseisus olid SS-diviis "Nordland" ning SS-brigaad "Nederland". Novembris 1943 saadeti korpus Leningradi rindele, kus oldi Oranienbaumi kotis tugevaimaks üksuseks. Raskeid võitlusi pidades taganes diviis jaanuaris 1944 Narvani ning võideldi Ivangorodi sillapea kaitsel. Juulis 1944 oldi rasketes lahingutes Sinimägedes, kus peatati, koos 20.Eesti SS-Diviisiga, Punaarmee pealetung. Septembris 1944 taganesid diviisi riismed Kuramaa kotti, kus jaanuaris 1945 viidi laevadega Liibau (Liepaja) kaudu Pommeri.

Veebruarist - märtsini 1945 peeti raskeid lahinguid Danzigis, Stettinis ja Stargardis. Märtsis võideldi Oderi rindel ning Neuköllnis, kus kanti raskeid kaotusi. 20. märtsil 1945 paigutati paljukannatanud diviis reservi, kuid juba 16. aprillil viidi "Nordland" Berliini kaitsma. 26. aprillil 1945 saabus viimane 300 meheline täiendus pransuse SS-pataljoni näol. Diviis võitles Tempelhofis ja Charlottenburgis ning lõpuks ka Riigipäevahoone kaitsel kuni 1. maini. Aprillist maini 1945 andis diviis ühe pataljoni "Norgest" ja ühe "Danmarkist" nagu vastutasuks 5. SS-soomus-diviisile "Wiking".

Diviisi riismed alistusid pärast visa ja ennastohverdavat võitlust Punaarmeele Berliinis mais '45.

Sümboolika: varrukalint "Nordland"; rügementide nimed "Norge", "Danmark" ja "Hermann von Salza"; käisel Taani ja Norra lipud; lõkmetel ringis asuv päikeseratas ning ruunimärgid "SS".

Diviisist on autasustatud 30 meest Raudristi Rüütliristiga.