Tartu ülestõusu mälestamine 09.07.2011

2011. aasta lõpus tõstatus taaskord meedias teema, kas tuleks ükskord riiklikult tunnustada saksa mundris Eesti riikliku iseseisvuse eest võidelnud mehi. See, nagu alati, pani eesti rahva keema, mis on endiselt märk, et see küsimus läheb eestlastele, nii nagu ka vastasleeris olevaile okupantide järeltulijatele, kommunistidele, poliitkorrektsetele, multikultuuri toetajatele jne korda.

Meediakära sai alguse järgnevast artiklist „Laar kavatseb Saksa vormis sõdinud mehed ametlikult vabadusvõitlejateks tunnistada“

Samal õhtul helistas ELSK juhatuse liikmele Andri Ollemale Eesti Päevalehe ajakirjanik Priit Simson ja uuris meie seisukohti antud teemas, sama uuriti ka juudisoost ajaloolase David Vsevjovi käest, mida kajastati Eesti Päevalehe 28. detsembri meediaväljaandes. Siin link artiklile: „Kas Saksa väes teeninud tuleks kuulutada vabadusvõitlejaiks?“

Samal päeval avaldas oma arvamuse Delfis ajaloolane Jaak Valge: „Nõukogude vägede vastu võidelnute tunnustamine pole üleliigne“

29. detsembril arutles Delfis teemat ELSK juhatuse liige Andri Ollema: „Ükski vabadusvõitleja ei lähe tunnustust kerjama, riik peab oma selja sirgu lööma!“

6. jaanuaril 2012 kirjutas staažikas ajakirjanik Euroopa Komisjoni Eesti esinduses pressitööd teinud Erkki Bahovski Delfis: „Erkki Bahovski: Saksa munder on läänele punane rätik“

Vahepeal vahetus aasta, kuid teema podises endiselt meedias.

14. jaanuaril 2012. aastal kutsuti vabadusvõitlejate tunnustamise teemal Raadio 2 saatesse „Poolt ja vastu” ELSK juhatuse liige Andri Ollema, teda oponeerima Erkki Bahovski.

Saadet on võimalik kuulata SIIT

ELSK poolt olgu siia lõpetuseks öeldud, et meie seisukoht on selge ja ühtne, see on kõlanud kõik need aastad ja sõnastatud Klubi Põhikirjas, peamiste eesmärkide all. Selle nimel oleme teinud ja teeme jätkuvalt tööd. Tsiteerime ELSK Põhikirja: „3.1. Põhiline ja peamine, võidelda selle eest, et nende meeste võitlust Teises Vabadussõjas ka väärikalt hinnatakse. See tähendab, Eesti Leegionis võidelnud tunnistatakse riiklikult vabadusvõitlejateks. Nende võitlusi hinnataks riiklikul tasandil kõrgemate rahvuslike autasudega.“