Idapataljonid

Koostas: Tauno Rahnu

Julgestusgrupid

1941. aasta augustis, peale Eesti vabastamist Nõukogude Liidu okupatsioonist, alustati OKW ja Eesti Omavalitsuse koostöös eesti vabatahtlike värbamist Wehrmachti 18. ja 16. armee julgestusgruppidesse. Korralduse julgestusgruppide formeerimiseks andis 1941.aasta augusti lõpus Saksa 18. armee ülemjuhataja kindralooberst Georg von Küchler(pildil), kes varsti tõusis armeegrupi "Nord" ülemjuhatajaks ja ülendati kindralfeldmarssaliks.

Juriidilise probleemi, mis lähtus seadusest, keelamaks mittesakslastel teenida Wehrmachtis, lahendasid sakslased lihtsalt. Eestlastest moodustatud üksusi ei nimetatud pataljonideks vaid gruppideks (Sicherungsgruppe). Wehrmachti koosseisus ju mingeid gruppe ei olnud... Küll allusid aga julgestusgrupid administratiivselt armeede tagalaülematele, operatiivselt aga Wehrmachti diviisidele.

Territoriaalsel printsiibil moodustatud 6 julgestusgruppi said endale numbrid 181 kuni 186 (viimase, 186. moodustamine jäi pooleli ning lahingutegevuses ei osalenud) ja kaks üksikkompaniid (Nr. 13 ja 17), mis vormiliselt allusid vastavalt 183. ja 184. julgestusgrupile. Julgestusgruppide ülesandeks määrati raudteede, maanteede ja sõjalis-strteegiliselt tähtsate objektide kaitsmine, samuti sõjavangide valvamine ning metsades paiknevate partisanide ja punaväelaste ohjeldamine. Samuti moodustati tagavara-väljeõppe julgestusgrupp, mis paiknes Narvas ja mida sõdurid omavahel põhiüksuseks kutsusid. See üksus tegeles julgestusgruppide täiendamisega, puhkusel ja ravil viibijatega jne. Tagavara-väljaõppegrupp numbrit ei saanud. 1942. aasta augustis saadeti poolik julgestusgrupp nr. 186 laiali ja mehed saadeti Narva põhiüksusesse.

Julgestusgrupi nr. 181/658 ülemaid:

major August Vask
kapten Paul Paas
major Julius Ellandi
kapten Alfons Rebane

Julgestusgrupi nr. 182/659 ülemaid:

kapten Rihard Tammemägi
kapten Paul Paas
kapten Rudolf Mikumägi
major Georg Sooden

Julgestusgrupi nr. 183 ülemaid:

kolonelleitnant Hermann Stockeby
ülemleitnant Evald Ant
major Erich Ellram

Julgestusgrupi nr. 184/660 ülemaid:

major Erich Ellram
major Julius Ellandi
kapten Julius Edor
major Erich Ellram

Julgestusgrupi nr. 185 ülemaid:

major August Kõrgma
major Osvald Hansen
lendur kapten Artur Asu

Julgestusgrupi nr 186 ülemaid:

major Julius Ellandi

"Fischeri" pataljoni" juhtis kogu aja oberltn/hptmn Georg Fischer

Iga julgestusgrupp koosnes 657 mehest, kellest 57 meest olid staabi koosseisus ja 600 meest jagunesid 4. kompaniiks, igas vastavalt 150 meest. Kompaniide numeratsioon oli ühine (Jg 181 – 1-4 ; Jg 182 – 5-8 jne.) Julgestusgrupp nr. 181 formeeriti Tartus ja Põltsamaal, nr. 182 Viljandis(6. ja 7.komp.), Tartus(staap ja 5.komp.) ja Põltsamaal(8.komp.), nr. 183 Pärnus(9. 10. ja 11. komp.) ja Paides(12. komp.), nr. 184 Rakveres(staap ja üks komp.), Lüganusel ja Püssis(kaks komp.) ja Narvas(üks komp.), nr. 185 Tallinnas ja nr. 186 Jamburgis(Kingissepas). Nekrutitega, kes värbamispunktidesse saabusid, sõlmiti teenistusleping, esialgu 1 aasta peale. Seisuga 1. mai 1942 oli julgestusgruppide nimekirjas 4050 meest. Julgestusgruppide ülemad olid eranditult eesti ohvitserid, kelle juures asus saksa sideohvitser. Julgestusgruppide ohvitserid kandsid spetsiaalselt nende jaoks välja mõeldud tärnide süsteemi spiiglite(kraelõkmete) asemel ning sonderführeri paguneid, mis hiljem, kui eestased olid näidanud oma sõdimisoskusi, asendati tavalistega.

Varsti peale formeerimist saadeti julgestusgrupid Venemaale, kus nad pingelise rindeolukorra tõttu peale valveteenistuse tihti ka eesliinile saadeti. Vaatamata ebaühtlasele relvastusele (vene, saksa, belgia ja hollandi relvad) ja piisava välajõppe puudumisele osutusid julgestusgrupid rindel tähelepanuväärselt võitlusvõimelisteks ja tekitasid vastasele suuri kaotusi. 1941. aasta novembris moodustati julgestusgruppide juurde suuskurkompaniid – nt. 181 – 2. kompanii ; 182 – 7. kompanii ;183 – 9. kompanii ja 184 – 15. kompanii. Need kompaniid said tuntuks samal talvel Volhovi rinde stabiliseerimisel ja ülitähtsate luureülesannete täitjatena. Eesti julgestusgrupid näitasid ennast eeskujulike võitlusüksustena ja neid toodi tihti eeskujuks samas piirkonnas asuvatele Saksa, Leedu, Läti ja Hispaania üksustele.

1942. aasta oktoobriks oli julgestusgruppide isikkoosseis langenute, haavatute ja teenistusaja lõppemisel lahkunute arvel vähenenud sedavõrd, et julgestusgrupid koondati kokku nii, et lõpuks eksisteerisid julgestusgrupid 181, 182 ja 184 ning eraldi 13. sadakond. Oli muutunud ka õiguslik seisukord, mille järgi tohtis Wehrmacht nüüd luua "idaüksusi".

Idapataljonid

Seetõttu moodustati kolm Idapataljoni numbritega 658(major Alfons Rebane), 659(major Georg Sooden) ja 660(major Heinrich Ellram), mis allusid 18. armee idaüksuste ülemale ja üks idakompanii nr. 657. Viimane allus 16. armee idaüksuste ülemale ja tegutses teistest eesti üksustest eraldi kaugemal lõunas. Säilis ka Narva üksus, kes võis välja panna oma pataljoni(nn. Fischeri pataljon).

1943. aasta lõpus olid 658. ja 659. Idapataljon Novgorodi all ja Ilmeni järve ääres eesliinil. 660. idapataljon asus Narva taga ja 657.idakompanii Staraja Russa juures. 1944. aasta jaanuari keskpaigaks oli Punaarmee Leningradi alla ja Oranienbaumi sillapeale koondanud jõud, mis ületasid mitmekordselt saksa jõude. Punaarmee rünnak algas 14. jaanuaril 1944 ja seda ka Novgorodi all Volhovi rindel. 59. armee möödus kaarega Novgorodist ja tekkis oht, et Saksa 18. armee satub piiramisrõngasse. Selle vältimiseks alustatud saksa vägede taandumist katma Eesti Idapataljonid 658. ja 659. Major Alfons Rebase oskuslikul juhtimisel suutsid tugevas arvulises vähemuses olnud eestlased hävitada terve punaste laskurdiviisi.

Nende lahingute eest autasustati Alfons Rebast(pildil) esimese eestlasena Raudristi Rüütliristiga.

Saksa armee taandus nüüd Eesti piiril asuvale "Panther" kaitseliinile. Sõda oli taas jõudnud Eestisse...

Kujunenud olukorras otsustas saksa ülemjuhatus kõik eestlastest koosnevad üksused tuua tagasi Eestisse, et nad saaksid oma kodumaad kaitsta. 1944. aasta varakevadel naasesid idapataljonid Eestisse ja viidi Toila metsalaagrisse ümberformeerimisele. Idapataljonid allutati 20. Eesti SS-Diviisile. Üksiku 657. kompanii mehed jaotati laiali, 660. pataljoni baasil moodustati 18. aprillil 1944 diviisi 46. rügemendi 3. pataljon, 658. ja 659. pataljoni baasil 24. aprillil 47. rügemendi 1. ja 2. pataljon. Idapataljonide aeg oli täis saanud. Ees ootasid karmid lahingud Eesti pinnal...