Paul Maitla taas rindel

2. jaanuaril puhkuselt lahkumise järel Paul Maitla haigestus. Ta toodi Tartu haiglasse, kus oli veebruari lõpuni. Nii ei saanud ta osa võtta ka Narva jõe läänekalda puhastamisest.

Narva rindele toodud Eesti 20. SS-diviisi, mille täienduseks Rebase ja Soodeni idapataljonid, ümberformeerimine jätkus. Aprillis 1944 loodi diviisi 47. rügement. 45. rügemendi ülemaks sai Harald Riipalu, selle esimese pataljoni ülemaks aga vahepeal kapteniks ülendatud Paul Maitla.

Seisime kesksete sündmuste lävel Eestisja ilmselt kogu maailmas. Narva rinne püsis märtsist juunini suhtelises vaikuses. Aga võis aimata, et just seal antakse varsti Eesti jaoks sõjateatri peaetendus. Kui heita pilk 1944. aasta suve sõjakaardile Narva ruumis (pildil). Siis tabame juba esmapilgul tõsiseid ohte. Narva jõe joonel seisab kaitse, mille vastas venelaste 2. löögiarmee. Samas on Narva jõe keskjooksu ületanud venelaste 8. armee, mis moodustanud nn Krivasoo koti. Õigem, nagu eespool märkisime, oleks seda nimetada Krivasoo sillapeaks, mis oli ähvardamas tõelise koti teket Narva lähistel võitlevatele väeosadele. Luurelt saadigi andmeid, et Krivasoo sillapeale on saadetud täienduseks kaks venelaste rünnakdiviisi ja hulgaliselt soomusmasinaid. Oli oodata vastase pealetungi Auverest.

Kogu maailm kärises, kusjuures iga sündmus ei tähendanud meile muud kui punavägede vältimatut taastungi Eestisse. 6. juunil maandusid lääneliitlased Normandias ja sakslaste Atlandi vall varises. Õieti seda valli polnudki, olid vaid propagandistlikud kuulujutud selle olemasolust. Lisandus atentaadikatse Hitlerile Rastenburgis Hundikoopas, mis ütles, et Saksamaa on seesmiselt lõhestunud. Langes Viiburi ja soomlased alustasid Venemaaga rahuläbirääkimisi. Idarinne oli sügavuti jõudnud Läti ja Leedu territooriumile.

Kõik see kokku tähendas Eestile katastroofi, aga ilmselt andis ka meestele erilise jõu seda ära hoida.

Oli teada saksa väejuhatuse plaan Narva rinde lühendamiseks: Narva jõe joonelt taanduda lühemale Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, millele anti kattenimeks Tannenbergi liin. Juba see kuuldus oma maa loovutamisest valmistas eestlastele tuska, ilmselt aga oli see vältimatu.

Algaski väeosade kiire ümberpaigutus. Riipalu 45. rügement, mille esimese pataljoni ülem oli Maitla, toodi Narva jõe jooneIt Auveresse, vahetades sealt välja Saksa 26. diviisi osad.

Riipalu rügemendi käsutusse anti veel, idarinde karastusega, pataljon "Narva". Nii sai rügemendi tugevuseks umbes 2800 meest.

24. juuni hommikul kell viis algaski Auvere lahing venelaste ülivõimsa kahuritule löögiga. Selle kohta on palju kirjutatud. Venelased olid sinna koondanud umbes 130 000 meest ja meeletu hulga sõjamasinaid: tanke, suurtükke, lennukeid. Riipalu iga mehe vastu oli niisiis enam kui 46 vene sõdurit.

Lahingupäeva eel oli Riipalu saanud SS-soomuskorpuse ülemalt Steinerilt kirja, mis lõppes sõnadega: "Seiske ja pidage vastu. sest õigus ja Jumal on teiega!"

Õigus oligi Riipalu ja Maitla poolt. Ka Jumal.

Sellest lahingueelsest ööst kirjutab Riipalu järgnevalt: "Auvere kaitsja oli sellel ööl nagu varjavasse auku asunud öine murdja, kelle pinguli lihaseisse jõud ja tahe kokku surutud, valmis tõusma igal hetkel, valmis võitlema elu ja surma peale, tundes igas südametukses vaid ürgset käsku - võidelda!"

Lahinguväljale jäid surnuna mõne tunni jooksul sajad kaitsjad ja tuhanded ründajad. 17 pealetungija tanki rusustus, 8 vaenlase lennukit langes alla põleva takukoonlana.

Kümnetest seda lahingut kirjeldavatest sündmustest on läbi käinud Maitla teade Riipalule: "Vastaseid on nii palju, et me ei suuda neid enam kinni pidada. Nad lihtsalt lähevad meist läbi. Palun saada tankid platsi!"

Tankid tulid ja venelased taganesid.

Maitla osavõtu kohta Auvere lahingus kirjutab Raiend järgmist: "Maitla juhtimisvõime, vastupanutahe ja meelekindlus said erilise tunnustuse osaliseks 24.juulil Auvere lahingus. Vastase tankirünnak 29 tanki ja lennukitega rullis kohati üle Maitla meeste kaitsejoone ja grupp vene jalaväge jõudis peaaegu Maitla staabini. Maitla kogus enda ümber üheksa meest, läks nendega isiklikult vasturünnakule ja hävitas vastase jalaväelased. Veidi hiljem saabus diviisi staabi juures kaitsel olnud tankitõrjerühm "ahjutorudega" ja mõne kahuriga. Maitla suunas need kohe tankide vastu, hävitades mitu vaenlase soomusmasinat."

See lahing oli Maitlal(pildil paremal) sissejuhatuseks palju tõsisemale katsumusele.