Keegi ei taha surra viimasel leheküljel

Pärast Vabariigi aastapäeva toimunud kokkupõrkeid järgnes hingetõmbeaeg. Suhteline vaikus 10. märtsini. Eesti Diviisi kiideti. Augsberger sai tõrjelahingute organiseerimise ja paljude üle Oderi loodud vene sillapeade likvideerimise eest Rüütliristi.

Uuesti algasid venelaste rünnakud 10. märtsi paiku. Eestlaste olukord Oppelni rindelõigus muutus enam kui kriitiliseks. Vene väeosad liikusid diviisist paremalt ja vasakult mööda, kohtamata märkimisväärset vastupanu. Tuli nii välja, et diviis tõmmati kotti, lõpuks koguni topeltkotti, mille põhi ligi 20 kilomeetrit.

Algas-punaste poolt kottijäänud meeste halastamatu hävitamine. Ja ometi tuli diviis sealt välja. Maha jäid küll kõik raskerelvad.

Taganemisel Oppelni alt oli Maitla see, kes oma meestega aitas kotisuu lahti hoida, et tagant peale tulevad väeosad läbi pääseksid. Ta oli ilmselt kohe rindelt lahkumise järel suuna võtnud koti kõige kitsama ja ohtlikuma koha juurde, õnnelikult vara sinna jõudnud ja kaitse organiseerinud. Ta kõrval oli nagu enamasti alati temast lahutamatu käsundusohvitser Laasi. Veel enam - Maitla lõi Zieghalsi külast koguni venelased välja, mis oluliselt aitas kotisuud lahti hoida.

Diviisis uueks kogunemiskohaks määrati Bolkenheimi ja Hirschbergi rajoon. See, mis nüüd järgnes, oli diviisi kolmas formeerimine. Neid formeerimisi oli sisuliselt enamgi olnud. Esimene oli diviisi loomine I. oktoobrist 1942 kuni 5. maini 1943 Eesti Leegioni nime all. 1944. aastal enne Narva rinde suurlahinguid täiustati diviisi Idapataljonidega, mida võime nimetada uuestiformeerimiseks, täpsemalt siiski vahest täiendamiseks. Siis kandis väeosa nimetust Eesti 20. vabatahtlike SS-diviis. Edasi täielik uuestiformeerimine Neuhammeris, mida äsja nägime, ning nüüd taas Hirschbergisja Bolkenheimis pärast märtsi.

Sel ajal, ilmselt 20. aprillil toimus ka Maitla ülendamine hauptsturmführerist sturmbannführeriks - kaptenist majoriks. Maitla sturmbannführeriks ülendamist mäletab ka tema autojuht Arnold Mägar: "Maitla lõkmetel ilutses neli rombi, see tähendab – sturmbannführer e major."

Rindele saadeti uuestiformeeritud diviis 15. aprillil Hirschbergist mõnikümmend kilomeetrit kirdesse - Schönau rajooni. See oli rahulik rindelõik ja mingitest lahingutest seal enam rääkida ei saa.