Eesti Vabariigi ohvitser

Kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist astub Paul 21 aastaselt noorsõdurina Eesti kaitseväkke. Siit peale jätkub ta elutee ainult ja ainult mundris. Eesti, punaväe ja saksa sõjaväe omas. Südames oli Paulil vaid Eesti munder, millele ta jäi truuks olenemata sellest, mis mundrit ta formaalselt kandis.

Pärast noorsõduriaega Valgas 8. üksikus jalaväepataljonis astub Paul 1.septembril õppima Tallinnas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Sõjakoolis aspirantide klassis pioneeri alal. Selle täieliku kursuse lõpetab 30.juuliI1935, omandades nii kõik õigused, mis on aspirantide klassi lõpetajal.

Sel ajal hinnati teadmisi sõjakoolis ilmselt kaheteistkümnepallisüsteemis.

Paremaid tulemusi on Paulil relvade käsitsemises, sõjaväemääruste, teedeehituse ja purustustööde tundmises.

Jätkub sõjaväeteenistus. Esiotsa Tartu teises üksikus jalaväepataljanis portupei-aspirandina. Seejärel astub ta võistluseksamite sooritamise järel sõjakooli ohvitseride klassi, kus õpib 1937. aasta septembrist 1938. aasta augustini.

12. augustil saabki ta sõjakooli ohvitserideklassi lõputunnistuse nr 410, millele on alla kirjutanud sõjaväe õppeasutuste ülem kolonel Kasekamp. 24 aines kõiguvad ta hinded 7st 1l ni. Paremad on teadmised olnud lahingulises ettevalmistuses, õhukaitse- ja lennuväetaktikas, suurtüki- ja sideasjanduses.

Ta on valmis ohvitser oma riiki teenima. Saab lipniku aukraadi ja asub teenima taas Valka, seekord 3. üksikusse jalaväepataljoni. Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1939 ülendatakse Paul Maitla presidendi käskkirjaga nooremleitnandiks.

Samal 1939. ja veel 1940. aastal oli Paul Tartu gümnaasiumides riigikaitsetöö korraldaja-juhendaja. Seal, kus ta oli ise tarkusi kogunud, võis ta neid nüüd teistele jagada.

Enne suure sõja algust

Inimene saab mõistetavaks ühtesulamises teda ümbritseva aja ja ruumiga. Kus, millal ja kelle keskel ta sündis ja elas. Missugused inimesed. missugune keskkond valmistas Paul Maitlat ette suureks katsumuseks. mille nimeks sõda punase Venemaa vastu.

Rühmakomandörina territoriaalkorpuses

Lühike oli Pauli teenistus Eesti Vabariigi sõjaväes. Juba 1939. aasta lõpp andis märku: midagi ohtlikku on õhus. Eesti baasidesse marssis enam kui 25 000 täies relvis punaväelast. Mis pidi ses olukorras saama Eestist. Eesti sõjaväest?

1. septembril 1939 alanud Teise maailmasõja jäine hingus jõudis vene baaside kaudu otse ka Eesti väeosadesse. Oma säilinud päevikus kirjutab ta selle aja kohta: "Kui 1939. aasta septembris algas sõda, siis tundsin, et ega meiegi sellest puutumata jää."

Selgemini taibatavaks sai see, kirjutab Maitla, kui maailma riikide hulgast kadus "meie väike Eesti". See oli aeg, mil Eesti väeosi hakati muutma Punaarmee osadeks.

Sellest jutustab Paul Maitla päeviku esimene osa ja see on mitmes mõttes tähenduslik.