Eesti Leegioni esimene ohvitser

28. augustil tähistati Tallinna vabastamise aastapäeva. Sel puhul tegi Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann teatavaks, et on saadud Saksa kõrgemalt juhtkonnalt nõusolek Eesti Leegioni moodustamiseks.

Leegioni rajamiseks kasutati juba sõjakogemustega mehi, kes võidelnud ida- või politseipataljonides, aga ka teistes sakslastele allutatud eestlastest koosnevates üksustes. Millegipärast toimus Leegioni astujate esimene koondamine Pihkvas. Ja sinna nad tulid. Juba välimus ütles, kes nad olid. Raske sõjatee läbi käinud mehed. Paul Maitla oli juba seal. Ta otsus politseipataljonist Eesti Leegioni astuda oli kindel. Just seal lootis ta täita oma sõjamehe rolli. Maitla määrati Pihkvasse kogunenud 113 idapataljonlase ülemaks, kes pidi Leegioni astuda soovijad viima väljaõppelaagrisse Poolas Debicas, mis on tuntuks saanud Heidelaagri (tõlkes Nõmmelaager) nime all.

Pihkvast lahkuti 8. oktoobri õhtul kell 23 ..

Läti ja Leedu läbimist kasutasid mehed Elmar Silma sõnul väljapuhkamiseks, sest osa neist oli tulnud otse rindelt. Kui Taurage juures ületati Leedu-Saksa piir, muutus meeste meeleolu elavamaks. Tollest Venemaast, kus kommunism, kolhoosid ja sõda olid muutnud maa trööstituks, oldi äkki Preisimaa hästiharitud põldude ja punastest tellistest ehitatud majade ja külade keskel. See tundus pimedusest valgusse jõudmisena. Kadusid meeste unised ja väsinud näod, käidi vagunist vagunisse.

Tilsit, Thorn, Allenstein ...