Vaasa - Vepsküla - Siivertsi sillapea

Pärast Riigiküla sillapea hävitamist koondus kogu tähelepanu Vaasa – Vepsküla – Siivertsile.

Kui taheti päästa Eesti, tuli hävitada Riigiküla sillapea järel Vaasa – Vepsküla – Siivertsi sillapea Narva külje all. Just siit oli karta pealööki purustamaks Narva rinnet.

Mida endast kujutas Vaasa – Vepsküla – Siivertsi sillapea?

Tegu oli tugevalt kindlustatud, kaitstud ja mehitatud pladstarmiga, mille pikkuseks oli umbes 3 kilomeetrit mööda jõe Läänekallast Siivertsist Kudrukülani, ning laiuseks 500 meetrit. Sillapea kaitseks oli rajatud arvukalt traattõkkeid ja miinivälju. Kuulipildujate pesad olid aga peidetud puruks lastud tankide alla, nõnda, et nende hävitamine tundus ebatõenäoline.

Sillapea kaitsel asusid venelaste eliitväeosad: 378. Laskurdiviisi üksused ja 340. Üksikkuulipildurite pataljon. Nende kaitset toetasid üle jõe suurtükiväelased, kes rünnaku korral avasid tõkketule kaevikute ette, mis tegi siingi sillapea vallutamise otserünnakuga võimatuks.

On räägitud-kirjutatud sellestki, et jõe taga olid üles seatud kuulipildujad. Pruukinuks positsioonidel olevad punaväelased vaid hakata taganema üle jõe kui nende pihta oleks avatud omade kuulipildujate tuli. Punaväelaste olukord oli pöörane ja nad olid sunnitud võitlema viimse veretilgani.