Ülekuulamiste ja läbiotsimiste karussellis

Julgeolek võttis oma tööd tõsiselt. Toimiku järgi kuulati Nugiseks'i üle 11 korda. Tegelikke ülekuulamisi, mis peamiselt öösel aset leidsid, oli hoopiski enam. Kõige pikem ülekuulamine algas kell 16 päeval ja lõppes 03 öösel – 12. tundi. Peale selle pandi toime kaks läbiotsimist, kuulati üle viis inimest, kes võisid tema "kuritegude" kohta seletusi anda. Terve hulk 1944. aastal ajalehtedes ilmunud artikleid oli kogutud ja usinasti vene keelde tõlgitud.

Nad lasid tal kümnel korral jutustada oma elulugu. Ikka ja täpselt sooviti teada, mis toimus Vaasas, Neveli all, Saksamaal jne jne. Nugiseks vastas selgelt: "Olin sõdur, pidasin lahinguid, sain autasusid. Kaks Raudristi, Rüütliristi ja veel kaks medalit"

Siis sooviti teada, kas oli ja on tal Tallinnas tuttavaid ja kui siis kas ka parteilaste ja komnoorte seas. Keda ta on kohanud siin, Saksamaal, Venemaal laagris olles? Kuipalju on ta tapnud ja vangi võtnud punaväelasi?

Vangi ei ole Nugiseks ühtegi punaväelast võtnud. Kui palju neid tapnud, seda sõjamees ei tea.

Neid huvitas ka see, kas tal oli võimalus end punavägede kätte vangi anda. Ei, seda pidas Nugiseks võimatuks, seepärast, et teda oleks seal maha lastud.

Paljusid asju soovis julgeolek teada teistelt. Ja tulidki järelpanu ülekuulatavad. Kõigepealt Türi metskonna praaker Adalbert, kes tundis Nugiseks'i vaid poolteist kuud ja oli temaga, nagu kirjas, normaalsetes suhetes. Rohkem eimidagi. Siis Türilt koduperenaine Renate Lättekivi, kes sõjaolukorras oli sattunud Berliini. Kas nägi ta seal Nugiseks'i? Ei näinud.

Edasi Arnold Vei, Tallinna miilits, Eesti korpusemees, Harald Nugiseks'i tädipoeg. Temagi ei tea midagi, tema oli korpuses. Siiski jah – Tallinnas Kaare tänaval oli Harald Nugiseks'il oma tüdruk Karin Tammjärv, kelle juures ta käis. Et Rüütliristi sai, seda on küll kuulnud.

Ainuke õnnestumine, seegi armetukene, tuli ülekuulajatel Voldemar Seenemaa'ga, Türi metsapraakeri ja partei liikmekandidaadiga. Tunneb ta Nugiseks'i? Jah. Kas on temaga rääkinud poliitikast ja nõukogude korrast? Ei, ei, seda ta teinud ei ole. Nugiseks'i poliitilisi vaateid ka ei tea. Mõnda asja siiski teab. Seda, et Harald sai hästi läbi metsamajandi meistri Järve'ga. Ja kui väga tahetakse, siis ta küll ei tea, aga arvab, et Nugiseks on Nõukogude vastane ja ei suhtu sellesse korrasse heatahtlikult. Miks, seda ta ei oska seletada. Teab ta siis Nugiseks'i nõukogudevastastest tegudest? Ei, seda ta küll ei tea.

Siis toodi julgeolekusse Karin Tammjärv. Mis ajast tunneb Nugiseks'i? Paidest, kooliajast, elasid ühes tänavas ja olid head tuttavad. Veel nägi neiu Nugiseks'i Türi haiglas 1944. aastal, siis 1946. aastal kui Nugiseks Venemaalt tagasi tuli. Mida Nugiseks Saksa ajal tegi? Oli sõjaväes, saatis talle kirju, pilte. Oma teenistusest sõjaväes ta ei rääkinud. Kas sai Rüütliristi? Jah, seda ta teab. Mis side nendel oli? Kahe noore inimese vaheline. Nad armastasid teineteist. Mida ta teab Nugiseks'i tegevusest väljaspool Eestit? Mitte midagi. Ta tuttavaid? Ka neid peale sugulaste ta ei tea.

Armetu oli ülekuulajate saak. Ka läbiotsimistel Nugiseks'i korteris ei saadud midagi. Siiski – "Omega" kell ja 130 rubla raha. Leitnant Larionov'i saak Kaare tänaval Karin'i korterist oli veidi suurem: 5. Nugiseks'i pilti, üks väljalõige ajalehest, kus juttu Nugiseks'ist ja kaks Nugiseks'i kirja. Üks 2. augustist 1942., teine 23. novembrist 1942. Aga ka viimastes pole midagi, mis neid huvitaks.

Järkati ülekuulamisi. Juudist ülekuulaja peksis Nugiseks'i nahkkinnastega näkku, aga kaugemale ei läinud. Ikka veel sooviti teada asju, millel nagu polnudki mingit seost Nugiseks' iga. Nad tigetsesid, sest saak oli vilets.