Mõistatus

See, mis nüüd Eestis aset leidis, eelkõige Narva rindel, pole arutlusaine mitte üksnes sõjalis – strateegilises plaanis. Aja kaugus annab võimaluse toimunu allhoovustesse tungida. Ja ilmselt jääb Narva rinne mõistatuseks, mille tähenduse kallal murravad tulevikus sõjaajaloolastega koos pead ka need, kes tegelevad isiku- ja masside psühholoogiaga sõja tingimustes. Narva rindel, jaanuarist septembrini 1944 toimus midagi sellist, millele on raske selle sajandi sõdades kõrvutavat leida, ehkki seda on katsutud teha. Paraleele Auvere-Sinimägede lahingutele võib otsida Soome Talvesõjast. Viimases johtus Punavägede ebaedu strateegilisest saamatusest, sellest, et Punaarmee oli lahingukogemusteta ja maastik talvetingimustes suurteks sõjalisteks operatsioonideks sobimatu. Ent Narva all oli juba suure lahingulise karastusega Punaarmee, selle kindralid olid juba omandanud strateegia ja taktika. Ja maastik, see polnud parem, ega halvem kui muudel sõjatandritel.

Harald Nugiseks'i fenomeni kirjeldamine püüab aidata selle mõistatuse juurdlemisel. Küllap on sellele abiks ka tutvumine ülejäänud kolme Eesti Rüütliristi kavaleri saatustega.

Millised jõud siis seisid Narva rindel vastamisi?

16. ja 18. Armeest koosnev Saksa väegruppi "Nord", mida juhtis feldmarssal Küchler, kuulus 741 000. sõdurit ja ohvitseri, 10 700. suurtükki ja miinipildujat, 385. tanki ja 370. lennukit. Nende vastu tegevust alustanud Leningradi, Volhovi ja Balti rinde koosseisus oli tollal 1. miljon 241 000. sõdurit ja ohvitseri, 21 600. suurtükki ja miinipildujat, 1475. tanki ning 1500. lennukit. Seega oli üldine jõudude vahekord: elavjõus 1 : 1,7 ; suurtükkide osas 1 : 2 ; tankides 1 : 3,8 ja lennukites 1 : 4,1. Kõik Punavägede kasuks. Ja arvestades seda, et Nõukogude pool koguaeg uut jõudu juurde tõi, siis see vahe Narva rindel kasvas koguaeg ja seda aina suuremaks Punaväe kasuks.

Enamusest paanikas taganenud Saksa WH väeosadest polnud Narva rindel aga kahjuks üldsegi abi. See, mis üle Narva silla Läände tuli, oli kaootiline ja vormitu inimmass, ilma relvade ja juhtimiseta. Arvestatav osa taganejaist saadeti Saaremaale uuteks väeosadeks ümberformeerimiseks. Nii tuleb Narva jõele kaitseks jäänud väeosi võtta hoopis teise arvestuse järgi kui Leningradi rindel.

Nõukogude luure andmeil oli 20. veebruari seisuga Narva rindele koondatud umbes 100 000. meest, 1500. kahurit ja miinipildujat, 100. tanki ja ründesuurtükki ning 400. lennukit. See näitab, et suhe Narva all oli veelgi masendavam, arvestades seda, et Punavägede kaotused pealetungi lahingutes Narvani ei olnud suured ja vaid osa sõdureid ja sõjatehnikat saadeti mujale kui pealäbimurde suunda. Lootus pikemat aega pealetungi kinni hoida näis mõtettu, nagu oli paistnud soomlaste vastuhakkamine Talvesõjas neli aastat tagasi.

Mis leidis aset sel ajal siinse rahva psüühikas?

See oli jahmatuse-ahastuse-viha ristsegu, mis raputas inimesed ärkvele. Mõisteti, et see koletu-meeletu-tappev jõud Idast on taas siia tungimas. Kui soomlased omal ajal ei teadnud, mida tähendab Punakord, siis siin seda teati. Üsna tõepäraselt aimati ette, mis oli tulemas. Kusagilt hoovas inimesse mina-kaitsejõud, muutudes masside tunde liitumise teel hiigeljõuks.

Eesti tunnustatud juhid, eesotsas peaminister – presidendi ülesandes Jüri Uluotsaga, esitasid üleskutse: kas võitlus koos sakslatega või langemine suurde õnnetuse.

Järgnevalt Peaminister prof. Jüri Uluotsa poolt 17 aug.1944 raadio kaudu peetud kõne transkriptsioon, milles Eesti valitsus(e esindaja) otseselt suunab Eesti mehi võitlema Saksa vormis NSVL vastu.

"Eesti rindel on alanud suur pealetung, mitte üksi idast vaid ka kagust. Sellega on loodud olukord, mis nõuab kindlat seisukohavõtmist.

10 augustil ma rääkisin Tartus. Nüüd on aga kaaskodanikud avaldanud tungivat soovi, et ma kordaksin oma kõnet raadios, et ka suured hulgad saaksid seda kuulda.

Selles sõjas ristlevad paljude riikide ja rahvaste huvid. Mitmed rahvad võitlevad koos teiste rahvastega, kellega neil ei ole ühiseid sihte ja huvisid. Võideldakse koos kuid igal on oma huvid ja eesmärgid.

Eestil ei ole midagi tegemist suuriikide võitlusega üksteise vastu. Tehakse selles sõjas hirmus palju propagandat ühe ja teise rahva arvel ja pillutakse puru inimestele silma. Ka meie oleme oma nahal saanud mitmesugust propagandat tunda. Meil on silmade ees ainult Eesti huvid.

Idast tungiti meile ilma põhjuseta kallale. Meie kaitseme oma riiki ja vabadust. See on ainuke põhjus miks me sõdime. Meie rahvas teab, mis tähendab kallaletung idast. Peaks Venemaa uuesti meid okupeerima, siis ootab meie rahvast häving ja laialivedamine Siberisse. 1941.a. ootasime igatsusega pääsemist ja pääsemine tuli. Kui Venemaa uuesti meid okupeerib, ei ole meil ühtegi pääsemist oodata. Ja kui kord peaks pääsemine, tulema siis ei ole enam ühtegi eestiverelist inimest olemas, keda võiks päästa.

Sõda läheneb lõpule. Meie peame katsuma maad hoida vabana, kuni saabub rahu või vähemalt vaherahu. See võib päästa meid hukkumisest. Meie arvestame selles sõjas reeglitega ning meil on õigus abi vastu võtta igalt poolt, kust see meile tuleb. Seekord aitavad meid sakslased ja sellepärast võitleme nendega koos. Teist ega kolmandat võimalust ei ole. Peame selles võitluses kõik jõu kokku võtma. Need kes seni on endid tagasi hoidnud, astugu välja ja mingu frondile. Bolshevistlikul Venemaal ei ole ühtegi õigust meile kallale tungida. Liitumine 1940.a. Nõukogudega oli vägivalla akt, mida teostati terrori ja sõjaväe võimuga Eesti rahval ei ole sellega midagi tegemist.

Saatus on praegusele generatsioonile raske koorma peale pannud, aga ka endised generatsioonid on pidanud samasuguseid raskusi kandma. Alates 1130.a. on 39 sõda käinud üle meie maa ning käesolev on 40- nes. Neist sõdadest tuli 90% idast. On alati leidunud rahvaid, kes Eestimaad on aidanud. Taanlased, rootslased, sakslased, poolakad. Ja Eesti elas üle kõik need sõjad. Meie paneme oma lootuse kuningate kuningale ja teame, et meie poolt on õigus ja õiglus. Praeguses raskes olukorras loodame meie Temale ja usaldame endid Tema kaitsele…""

Võitluskäsku võttis rahvas vastu iseenesestmõistetavana, nagu soomlasedki Talvesõja aegu. Ja Eesti sõjameeste abil toimuski Narva rindel IME, mis on üks suurematest möödunud sõja päevilt.

Narva ruumis olevad väed eraldusid 18. Armee koosseisust ja nimetati ümber Narva armeegrupiks ja sellest ajast sai Narva rinne võitlussümboliks.Paigaks, kus Euroopa vabatahtlikud koos saksa relvavendadega, seisid järjekordse mongoliidse, idahordide, tungimise vastu Euroopasse.