Märtrid, kes päästsid inimkonna

Vene vangilaagris lõppes Eesti sõjavangide otsene mõnitamine.

Juunis – juulis 1945. juhtus midagi lausootamatut, mis ei mahu ühessegi seni pakutud skeemi. Sõjavangidest organiseeriti sõjavägi. Mehed jaotati jagudeks, rühmadeks, roodudeks.. Nendega viidi läbi riviõppusi. Vene ohvitserid olid vaimustuses Eesti meeste eeskujulikust rivisammust, laulust rääkimata. Vot need on alles sõdurid, oli nende siiras arvamine! Rivis marssis ka Harald Nugiseks.

Tagantjärele võime arutada, mida see tähendas. Üsnagi suure tõenäosusega pandi tollal Kremli salakabinettides kokku mitmeid plaane, kuidas võiduka Punaarmee sõjaretk lõpetada 1812. aasta traditsioonides, mil jõuti Pariisi. Ja miks mitte vallutada kogu Euroopa? Aga ega Euroopa polegi mingi piir kui käes tugevad relvajõud.

Selleks kõigeks käivitati ulatuslikud ettevalmistused. Saksa sõjavange pidi kasutatama uues suures sõjas või tagalateenistuses, purustamaks ülemaailmset imperialismi ja loomaks proletariaadile paradiisi.

Milleks lõpetati selle plaani elluviimine? Võimalik, et esimesed pidurid pandi Potsdamis, kus USA president Truman andis Stalin'ile teada aatompommi lõhkamisest Nevada kõrbes. Arvatavasti seiskus see plaan lõplikult pärast Nagasaki ja Hirošima tuumarünnakut. Võimalik, et just nende pommide tõttu jäi ära II maailmasõja see faas, kus Vene tankid rullinuks üle kogu Euroopa. Olid siis Hirošhimas ja Nagasakis hukkunud märtriteks, kes päästsid inimkonna?