Kolmanda Põrgu väravad avanesid

Harald Nugiseks jõudis koju Järvamaale Säreveresse Vanaõuele. Keegi ei olnud osanud teda enam oodata. Koduste jaoks oli ta kas lahingus langenud või Läänes, välismaailma jaoks Tšehhoslovakkias vangi langenud ja seal hukatud.

Läbi elanud sadu surmasid, oli Nugiseks ometi elus, terve ja kodus. On kirjeldatud emasid, kes oma surnuks peetud lapsi elusana nähes kaotavad teadvuse. Inimese keha ja vaim ei ole kohandatavad suureks õnnetuseks ega ka liiga suureks õnneks.

Nugiseks leidis endale töökoha Türi metskonnas praakerina ja asi näis laabuvat.

Ent kõik algas uuesti otsast peale. Kuidas on võimalik, et siin, Eestimaal, elab vabaduses mees, kes oli Narva all juhtinud rünnakut punaste vastu, kes oli neid lahingus kümnete kaupa hävitanud? Mees, keda kättpidi oli õnnitlenud kindralkomissar Litzmann isiklikult? Kõigest kirjutati lehtedes, ajakirjades ju alles 1944. aasta kevadel – suvel. Julgeolek ei saa esiotsa aru, mis on juhtunud. Kas tuli see korralagedusest suurel Venemaal?

Mu ees on Eesti NSV Julgeoleku Rahvakomissariaadi uurimistoimik (sledstvennoe delo) nr. 1061 Harald August'i poeg Nugiseks'i kohta. Esitlus Harald Nugiseks'i uueks arreteerimiseks on tehtud juba 14. veebruaril 1947. aastal, Tapa julgeoleku leitnandi, Filtsenoki poolt ja kinnitatud Tallinnas julgeoleku major Pirkov'i poolt. Sanksioneerinud on selle millegipärast Eesti raudtee julgeoleku alampolkovnik Pirodov. Kokku on paberil viis allkirja. Ja kõik nad kahtlustavad Nugiseks'i ei vähemas ega rohkemas kui Vene NFSV Kriminaalkoodeksi kurikuulsa paragrahvi 58 – LA järgi sooritatud kuritöös, lisaks veel selles, et ta võib jalga lasta jälitajate ja kohtu eest.

Aga juba päev enne vahi alla võtmise sanktsioneerimist 13. veebruaril on julgeoleku poolt antud leitnant Filtsenok'ile order 2036, et ta võib Nugiseks'i arreteerida kui ka tema korteri läbi otsida. Ka aadress on orderil märgitud, kust "kurjategija" kätte saada: Vanales, Sjareveres, Jarvamal.