Harald Nugiseks

Russ Neveli all sai tunda,
mida tähendab eesti jonn –
ei pääse keegi kergelt,
kui eestlasi vähe ka on.

Iidse Narva müüride taga
puhkes vihane surmaheitlus,
nad teadsid, mis oli kaalul –
see oli eestlaste vabadusvõitlus.

Idast Eestisse tuli häving
ja juhmisilmsed komissarid,
surm, nälg, mõnitused
ja Siberi laagrite narid.

Eesti sõdur Harald Nugiseks
käis läbi kolmest põrgust,
karm saatus otsustas nõnda –
ta ei pääsenud GULAGi võrgust.

Ta oli viimane neljast musketärist,
kelle rinda ehtis Rüütlirist,
teadke siis nende nimesid, eks:
Maitla, Riipalu, Rebane ja Nugiseks!

Istume selles heledas toas ja mõtleme. Sirvime Rüütliristi-kandjate suurt raamatut, mille on välja andnud sakslane Schneider.

Maitla saatus on teada.

Riipalu elas pärast Läände põgenemist Inglismaal, pidas mitmeid ameteid ja suri 4. aprillil1961. aastal Inglismaal Heckmondikes 49. aasta vanuselt.

Alfons Rebane elas 8. märtsini 1976. Saksamaal Augsburgis. Talle korraldati riiklikud matused ja ta sargal oli SiniMustValge lipp. Alfons Rebane, nagu ta kolm kaaslast, oli ja jäi isamaalaseks selle sõna otseses, sisukas, tähenduses. Isegi tema surma järel õelutses punane ajakirjandus. Ja mitte ainult mehe, vaid ka lipu üle, mis ta sargal.