Eesti Leegionis, Heidelaagris ja allohvitseride koolis Lauenburgis

1942. aasta augustis alustati paljude meeste initsiatiivil Eesti Leegioni moodustamist. Juba nimi kõlas kutsuvalt. See oli oma. Nugiseksil küpses otsus – ka temal tuleb Leegioni astuda. Vanaõuel kerkisid uued hooned. See maa, isa, ema, õde, kogu Eesti vajas kaitset. Ja kes teised pidid seda tegema kui mitte selle maa noored mehed? Selline oli Eestimaal tol ajal levinud mõte, millel puudus alternatiiv. "Nii oligi, et astusime Paide kaubanduskeskkoolist suure pundiga kohe sügisel vabatahtlikult Saksa Relvajõududesse. Kõigil oli keegi omastest kas küüditatud või venelased tapnud. Toonasest seitsmesest või kaheksasest pundist on üks koolivend veel elus, elab Kanadas." lausub Harald.

Nii saigi Nugiseks 1943. aasta maikuus Eesti Leegioni sõduriks. Suur sõda vajas ka meeste tõsist ettevalmistust. Nii algas Nugiseksi esimene ja mitte viimane reis Saksamaale, et õppida sõjameheks. Kõigepealt viibiti Poolas, Krakovist 30 – 40 kilomeetri kaugusel Debicas olevas Heidelaagris, kus varem asus Poola ratsaväelaager. Paljudele Eesti sõjameestele andis Heidelaager esimese karastuse.

Jaoülemateks olid laagris enamasti sakslased, rühma- ja kompaniiülemateks Eesti ohvitserid.

Poolakate suhtumine sakslastesse oli üsnagi raevune, et mitte öelda tige. Ja nii polnudki mingi ime, kui mõnele Saksa mundris Heidelaagrist väljuvale eestlaselegi kallale tungiti. On siiski teada juhtumeid, kus Eesti poisid sõbrustasid ilusate Poola tüdrukutega. Tüdrukud ise olid küll hirmul, sest Poola poisid oleksid lõiganud neil juuksed maha, kui oleksid teada saanud, et nad sakslastega käivad. Ja mine sa ütle, et see, kellega sa käid, polegi sakslane, vaid eestlane.

Poola külades käidi ka tihtipeale idamarkade ja zlottide eest kangemat kraami hankimas.

Heidelaagri mehi külastasid 1943. aastal estoonlased. Seal esines sõjameeste ees Salme Reek, Mari Möldre, Riina Reinik.. Laagris käis ka tollane omavalitsuse juht Hjalmar Mäe, siis SS-Reichsführer Heinrich Himmler ja paljud teised tuntud tegelased. Kui 3-4-kuuline ettevalmistus läbi sai, siis toimus vande andmine. Mehed pidid etteloetud saksakeelset teksti kooris järele ütlema.

Nugiseks oli lühikest aega Heidelaagris, sest varsti suunati ta kui Idapataljoni võitlusest osavõtja Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli. See oli tõeline Preisi sõjakool. Nugiseks saabus sinna 1943. aasta augustis, oli seal koolis 4 kuud. Veel täna meenutab sõjamees seda pearaputusega – see oli koletu mahv, mis seal saadi. Meestest pidi tehtama raud ja teras, kes on võimelised vastu pidama mistahes katsumustele.