Vaba Eesti ja Maailm, aastatel 1920-40

Et mõista, meie sangarite valikuid, teeme kokkuvõtte ka I ja II Vabadusõja vahelisest ajast.

Vabadussõda oli Eestile lõppenud edukalt. Nõukogude Venemaa pakkus rahu. Eesti võttis pakkumise vastu. Rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal Tartus. Landeswehri väed löödi Lätis Võnnu linna all puruks. Eesti oli võõrvallutajatest vaba ja sai iseseisvaks vabariigiks.

Algas riigi ülesehitamine. Rahvas asus innuga tööle ja nautis esmakordselt kättevõidetud vabadust. Loodi regulaarne kaitsevägi, välisdiplomaatia. Noored asusid innuga õppima. Vabariik vajas haritlasi, spetsialiste. Raske oli noorele vabariigile 1932/1933. majandusaasta. Need elati kuidagi üle. Rahvas mõistis ja ei nurisenud. Enamus Vabadussõjast osavõtnuid sai riigilt tasuta maad. Balti parunite mõisad riigistati, seejärel tükeldati ja jagati teenete järgi endistele sõduritele ja ohvitseridele. Loodi hulk uusi asundustalusid. Elu võttis hoogu nii maal kui linnas. Eesti nimi hakkas kõlama Euroopas. Meie eksportkaubad: peekon, või, munad, juust muutusid Euroopas nõutavaks kaubaks. Tunti meie teaduse saavutusi masinaehituses, meditsiinis. Nime tegid endale meie sportlased. Iseseisev riik elas, töötas, lootis.

Eesti noorsugu kasvas ja õppis vabas Eestis. Ajalugu õpiti tundma oma maal tegelikult toimunu järgi. Õppetööst vabal ajal noored puhkasid ja sportisid, olles oma maa tulevased tõelised peremehed. Nad võtsid isamaa kaitsmise nimel osa skautlusest, gaidlusest. Riigis oli loodud arvukas reservkaitsevägi - Kaitseliit. Noored astusid noorkotkasteks ja kodutütardeks, olid vajaduse korral valmis välja vahetama kodumaa kaitsjaid. Kogu maa oli haaratud Kaitseliidu tegevusest. See oli suureks toeks ja abiks noore vabariigi kaitseväele.

Eesti võeti Rahvaste Liidu liikmeks. Riik ja rahvas tegid kõik selleks, et riik areneks ja suudaks end kaitsta, et rahva aineline heaolu tõuseks ja elu läheks päev-päevalt paremaks. Eeldusi selleks oli. Eesti riigil oli rahuleping Nõukogude Venemaaga, samuti kümneaastane mittekallaletungileping. Poliitilises maailmas säilitas Eesti neutraalsuse. Euroopa riigid, nii võitjad kui kaotajad, parandasid oma riikide territooriumidel sõjahaavu, püüdes unustada üleelatud I maailmasõja õudusi, eriti Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Kuid paistis, et Saksamaa ja Venemaa valitsused olid unustanud sõja tagajärjed, sõjakoledused ja meeletud inimohvrid. Mõlemad riigid tegid panuse võidurelvastumisele. Nii Euroopa mandril kui ka Aasias polnud täielikku rahu. 1935. aastal algas sõda Itaalia ja Abessiinia vahel. Jaapan sõdis Hiinaga. Esimese maailmasõja kaotanud Saksamaa oli seotud Versailles' lepinguga. Maa oli demilitariseeritud. Saksamaa võis pidada oma maa ja riigi kaitseks seitse diviisi sõjaväge. See ei rahuldanud Saksamaad. 1933. aastal võimule tulnud Natsionaalsotsialistliku Töölispartei suurimaks sooviks oli ühendada saksa rahvas üheks Suur-Saksa riigiks, laiendades samas saksa rahvale eluruumi teiste rahvaste arvel. Selle sihi saavutamine eeldas aga võimast sõjaväge. Asuti viivitamata tegutsema. 1935. aasta märtsikuul keeldub Saksamaa enda jaoks kehtivaks tunnustamast Versailles' rahulepingut. Riigis kehtestatakse kohustuslik sõjaväeteenistus meestele. Lühikese ajaga suudetakse koondada lipu alla suur hulk sõjaväekohustuslikke meeskodanikke. 1939. aasta septembrikuuks oli Saksa sõjaväes 50 diviisi, sama aasta oktoobrikuus 75 diviisi. 1940. aasta maikuus oli see arv tõusnud 120 diviisile.

1935. aastal küpses Eestis poliitiline kriis. Vabadussõjast osavõtnud olid pärast sõja lõppu organiseerinud end vabadussõdalaste liitu, kuhu võis astuda soovi korral iga Vabadussõjast osavõtnu. Rahva seas tunti neid "vapsidena". Nad polnud rahul kehtiva korraga Eestis. Nad tundsid, et neile on vähe tähelepanu pööratud, mõnikord isegi unustatud.

1935. aasta detsembrikuus lavastasid K.Päts ja J.Laidoner Vabadussõdalaste riigipöördekatse, et saabuvate valimiste soosikud kõrvaldada. Järgnesid ulatuslikud vangistamised, kohtupidamine "süüdlaste" üle. Kuid see kõik ei seganud rahva töötamist, elamist, rõõmustamist oma vabal maal. Elu arenes nii tööstuses, ehituses, põllumajanduses, hariduses, spordis kui kultuuris.

Eesti kinode ekraanidele ilmus Ameerika imelaps Shirley Temple (pildil). Filmis "Anna Karenina" mängis võrratu duo Greta Garbo ja Friedrich March. Esmakordselt mängisid koos Janette MacDonald ja Nelson Eddy filmis "Marietta".

1936. aastal jaanuarikuus suri Inglismaa kuningas George V.

Sama aasta veebruarikuus rikkus Nõukogude Vene sõjaväelennuk meie riigipiiri, tungides meie õhuruumi ja pildistades objekte.

7. märtsil tühistas Saksamaa ühepoolselt Locarno merelepingu Inglismaaga.

19. märtsil valmis lõplikult prantslaste suurlootus tulevikusõjas "Maginot' liin". Prantslased elasid rahus teadmisega, et vaenlane ei suuda läbida nende vallutamatut kaitseliini.

15. 15. aprillil valiti Läti uus president, selleks sai Karlis Ulmanis.

05. mail alistus Abessiinia pealinn Addis-Abeba Itaalia vägedele. Vallutatud Abessiinia liidetakse Itaalia emamaaga.

18. juunil samal aastal suri väljapaistev vene kirjanik Maksim Gorki(pildil). 20. juunil juubeldas Saksamaa: nende maa raskekaalutsempion poksis Max Schmeling nokauteeris neegerpoksija Joe Lousi USA-st.

10. juulil lasti Inglismaal vette kaks Eestile ehitatud allveelaeva, mis said nimedeks Lembitu ja Kalev.

20. juulil algas Hispaanias kuningriiklaste mäss vabariiklaste vastu, mis hargnes pikaajaliseks kodusõjaks.

Augustikuul külastas Soome president Eestit.

Berliini olümpial säras meie maadleja Kristjan Palusalu, kes võitis raskekaalus nii vabamaadluses kui kreeka - rooma maadluses kuldmedalid. Lisaks veel meie maadleja, poksija ja tõstja võitsid kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit.

8. septembril nõudis Hitler rahvussotsialistide kongressil Saksamaale asumaid.

4. novembril kinnitas Eesti Riigikogu Eesti Vabariigi elektrifitseerimise plaani.

20. detsembril algas Moskvas kohtuprotsess teisitimõtlejate üle. Seda nimetati Trotski protsessiks. Kohtu all oli 16 trotskisti eesotsas Zinovjevi ja Kameneviga. Kõik kohtualused mõisteti surma, otsus viidi täide. Põhjendus: Nõukogude Venemaal ei ole ja ei tohi olla ainsatki teisitimõtlejat!

Aasta lõpul näidati kinodes võluvat Loretta Jongi ja ülisümpaatset Robert Taylorit filmis "Salajane abielu". Eestimaa jaoks lõppes olümpiaaasta edukalt. Töölised, haritlased, taluperemehed, asunikud, rentnikud, riigiametnikud, sõjaväelased mõtlesid järgmise aasta töö ja tegemiste peale. Tehtud oli palju ja teha veel enam. Kuidas muidu riik ja iga riigi kodanik jõukaks saaks? Nii elas meie riik ja rahvas sellel aastal. Ka Euroopa riigid ja rahvad elasid edus ja lootustes paremuse poole. Oli intsidente. Oli lokaalseid sõdu. Oli ähvardusi. Kuid veel ei uskunud keegi, et võiks alata sõda, mis haarab kogu maakera. Veel ei usu rahvad...

1938. aasta 1. jaanuaril hakkas kehtima uus Eesti põhiseadus.

21. jaanuaril toimus Peipsi järvel Eesti-Vene piirivalve vaheline konflikt. Tagajärjed olid kahetsusväärsed. Kaks vene piirivalvurit said surma.

22. jaanuaril leidis aset Soome-Vene piirivalvurite vaheline konflikt. Üks Soome piirivalvur sai haavata.

24. jaanuaril kordus umbes samasugune intsident.

8. veebruaril toimus kokkupõrge Vene- Eesti piirivalvurite vahel. Surma sai kaks eesti piirivalvurit.

11. veebruaril rikkusid Vene lennukid Soome piiri.

16. veebruaril põgenesid kaks vene lendurit koos lennukiga Eestisse. Lennuk antakse NSVL-i nõudmisel tagasi, mehi mitte.

18. veebruaril viis Vene piirivalve mootorsaan ära kaks Soome piirivalvurit.

2. märtsil algas Moskvas järjekordne poliitiline protsess. Kohtu alla oli antud Riikliku Julgeolekukomitee esimees Jagoda ja kaks poliitikut: Buhharin ja Rõkov.

5. märtsil alustas kinoekraanidel võidukäiku unustamatu "Brodway meloodia"(pildil), peaosades Eleonor Powell ja Robert Taylor.

Riigivanemast Konstantin Pätsist sai Eesti riigi president.

Hispaania kuningriiklastele läksid appi Itaalia leegion ja Saksa õhujõudude leegion "Kondor"

5. juulil kirjutas vabariigi president alla amnestiaseadusele. Kõik Eesti vanglates olevad poliitvangid vabastati.

22. juunil algas Tallinnas XX vabariiklik üldlaulupidu.

21. juulil leidis aset vahejuhtum Soome-Vene piiril, 28. juulil Eesti-Vene piiril.

1. augustil algas Vene-Jaapani piirisõda.

26. augustil avas Eesti Vabariigi president Kehra paberivabriku, mis oli omalaadsete seas moodsaim Euroopas.

Sündmused Eestis ja Euroopas jätkusid. Enamuses olid need meeldivad, oli aga ka ebameeldivaid ja nende arv suurenes iga kuuga.

15. märtsil 1939. aastal sisenesid Saksa väed Prahasse.

25. märtsil oli Leedu sunnitud tagastama Saksamaale Klaipeda, mis nimetati Meemeliks.

12. aprillil okupeeris Itaalia Albaania.

25. mail oli Eestis aasta suurim tulekahju: põles Petseri linn.

Euroopa meistriks poksis tuli keskkaalus eestlane Anton Raadik(pildil vasakul).

1. juunil tungisid Nõukogude Venemaa väed Mandzuuriasse.

8. juunil sõlmiti Saksamaa ja Eestimaa vahel mittekallaletungileping.

Eesti laskurite meeskond tuli Lutzernis teistkordselt maailmameistriks ja tõi koju "Argentiina karika".

23. augustil 1939. aastal kirjutasid Moskvas Saksamaa ja Venemaa kogu maailma imestuseks alla mittekallaletungilepingule. Sinna lisati salaprotokollid, mis tõid paljudele väikerahvastele tohutuid kannatusi ja kaotusi. Salaprotokollide olemasolust said asjaosalised teada pool sajandit hiljem.

1. septembril avati Tartus uus teatrihoone. Samal päeval ületasid Saksa armeed Poola riigipiiri.

3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja.

17. septembril asus Poolat vallutama Nõukogude Venemaa.

5. oktoobril oli Poola riik Euroopa kaardilt kadunud. Oli alanud II maailmasõda, mis kestis veel aastaid, haarates kaasa üha enam riike kogu maailmast. Sõda, mis viis enesega kaasa 65 miljonit inimelu.

10. septembril kuulutas Kanada Saksamaale sõja.

Poola vallutusretkest võtsid osa enamus saksa sõjajõude. Paigale jäi 5 diviisi "lääne valli" kaitsma.

27. septembril tungisid Nõukogude Vene lennukid Eesti õhuruumi.

28. septembril 1939. aastal sunniti Eesti vabariiki andma allkirja Nõukogude Venemaaga vastastikuse abistamise paktile. See pakt andis Venemaale õiguse tuua Eesti territooriumile 25 000-mehelise sõjaväekontingendi. Samuti sai Vene sõjaväekontingent õiguse luua Eestis oma sõjaväebaasid.

9. novembril teostati Müncheni õllekeldris Hitlerile atentaat. Ebaõnnestunult.

1. detsembril ründas Nõukogude Venemaa Soome riigipiiri. Algas Soome-Vene Talvesõda. Soome ei lubanud rajada oma territooriumile võõrriigi baase ega tuua oma maale võõrriigi sõjaväeosi. Ja tagajärg: oma sihi saavutamiseks asus suurriik väikeriiki hävitama.

14. detsembril heideti Nõukogude Venemaa Rahvaste Liidust välja. Itaalia ja Saksamaa olid ise sealt juba varem välja astunud.

1. märtsil 1940. aastal suri Eesti rahva uhkus, kirjanik Anton Hansen Tammsaare(pildil).

12. märtsil sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Soome vahel rahu. Soome pidi loovutama Karjala ja andma Hanko saare Venemaale rendile.

9. aprillil okupeerisid Saksa väed Taani. Samuti toimiti Norraga. Norralased hakkasid vastu. Maale toodi Inglismaa sõjaväed. Toimusid lahingud Inglismaa ja Saksamaa vägede vahel. Saksa väed surusid Bergeni lähistel inglaste väed merre. Viimased lahkusid laevadega.

12. aprillil alistati Jugoslaavia ja 10. mail Kreeka, kus sakslastel olid abiks Itaalia sõjajõud.

10. mail okupeerisid Saksa väeosad Belgia, Hollandi ja Luxemburgi. Inglased okupeerisid Islandi.

14. mail tungisid Saksa väed Prantsusmaale.

20. mail teostasid Saksa õhujõud dessandi Kreeta saarele.

1. juunil provotseeris Nõukodude Venemaa Leedut.

10. juunil kuulutas Itaalia sõja Inglismaale ja Prantsusmaale.

14. juunil jõudsid Saksa väed Pariisi. Prantsusmaa oli surutud põlvili.

17. juunil tõi Nõukogude Venemaa lepinguvastaselt täiendava koguse sõjaväge Baltikumi. Mõni päev hiljem teostati kohalike kommunistide, tsiviilriietusse riietatud vene sõjaväelaste ning Vene tankide toetusel lavastatud "riigipööre" - võimule tuli sm Zdanovi poolt aktsepteeritud töölisvalitsus.

25. juunil kapituleerus Prantsusmaa.

28. juunil võttis Nõukogude Venemaa Rumeenialt Bessaraabia ja põhja-Bukoviina.

Itaalia, olles heal arvamisel oma armeest ja jõust, alustas Aafrika mandri vallutamist omal jõul. Saksamaa pakkus abi, kuid Itaalia keeldus. 1940. aasta septembris ei jõua Itaalia oma sihtmärgini vallutada Suessi kanal ja palus oma liitlaselt Saksamaalt abi. Saksamaa ei saanud keelduda. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan olid seotud teljeriikide paktiga, mis nägi ette teatavaid kohustusi oma liitlaste suhetes. Itaallastele saadeti appi üks korpus K/V IM Rommeli juhtimisel.

Vaatamata sellele, et Euroopas ja Aafrikas käis pidev sõda, tundus see meie rahvale kauge ja võõras. Ei tahetud tunnistada, et sõda võis jõuda ka meie maale. Inimesed püüdsid end veenda vastupidises. Sõlmitud oli mittekallaletungileping Saksamaa ja Venemaa vahel, järelikult sõda nende vahel ei tule. Sõda andis tunda vaid majapidamises. Müügilt kadusid mõned tarbekaubad, inimesed hakkasid varuma toiduaineid. Suhkrut müüdi talongidega. Muidu jätkus elu endistviisi. Rahvas lõbutses: laupäeviti tantsiti, äripäevadel käidi kinos. Vabariigi kinoekraanidele ilmusid uued menufilmid "Rose-Marie" Nelson Eddyga, samuti "Tarzan" Jonny Weissmülleri (pildil) ja Maureen O' Sullivaniga nimiosas.

II Vabadussõjas osalenud, suuremas osas, sündisid ja kasvasid üles vabas Eestis. Elasid noorena ajastul, mis lubas ilusat ja helget tulevikku. Kuid nüüd tagantjärele mõeldes teame: nad elasid raskel ajal. Neist said sõjalapsed. Kui sõjakõmin kostis nendeni, olid, neist enamus, sellises eas, et said ise otsustada oma tuleviku üle. Kõigil neil noortel olid omad soovid, sihid ja unistused, mis paljuski punaterroris ja sõjakeerises purunesid. Jäi vaid üks, mis neid ühendas - võitlus VABA EESTI EEST!