 |
||
.gif){kind=small} Heale lehe külastajaleNagu veepiisas peitub meri, nii on ka inimeses rahvas. Rahvast, kes kannab ajaloo tarkust, ei saa lõpuni petta. Ühel varem, teisel hiljem toimub ärkamine. Kurja ja hävingut kehastav jõud tuntakse ära ja siis teevad selle maa mehepojad seda, mis nad tegema peavad. Võitlevad! Kui keegi püüab tõestada, et eesti meeste võitlus Narva rindel ja Sinimägedes polnud vabadusvõitlus, siis pole see tavaline eksitus, vaid too inimene lihtsalt ei tea, mida ta räägib või tõenäolisem - pole tal selleks soovi. Meie ajalugu on olnud kirev ja karm, ikka ja jälle oleme pidanud oma vabadust kaitsma. See, mida tegi punarežiim Eestis 1940-1941, äratanuks surnuteski ründaja. Midagi seesugust pole selle maa, ta inimeste ja majandusega iialgi korda saadetud. Selle režiimi arvele langeb veerandi eestlaste kas hukkamine või kodumaalt lahkuma sundimine. Sellist inimkaotuste hulka ei ole ühelgi maailma maal, ega rahval, II maailmasõjas. Olgu need siis soomlased, poolakad, juudid või kes tahes. Kui selles olukorras poleks sõjas sündinud sõda selle vastu, kes seda teinud, siis tuleks selle maa inimesed tunnistada enesetapjaks. Liitlane? Selleks sobis igaüks, kes abiks tuli. Meie liitlasteks olid selles suures sõjas sakslased. Sakslastes nähti ainukest reaalset jõudu, kellega sai punase Venemaa vastu võidelda, ja seda ta oli. Eestlaste iseseisvuse kohta väitsid sakslased, et see sõltub eestlaste osalusest idavõitluses. Nii seda mehed ka mõistsid. Selles liitluses - eesmärgiks iseseisev Eesti – võitlesidki eesti mehed saksa mundris, kandes uhkusega aumärke, mis nad selle nimel võideldes olid saanud. Eestlaste iseseisvusest N. Liidu koosseisus aga ei saanud juttugi olla. Me teadsime, et Läänemaailm oli sõbrasuhetes meid 1940 okupeerinud punase agressoriga, seda näitas ka sõja lõpp, kus meid taas jääti üksi oma murede ja vaevadega. Olenemata optimistlikemate poolt oodatud valgest laevast Inglismaa ja USA poolt. Eesti oli antud Nõukogude Liidu meelevalda ja mõrvarlik punarežiim tegi siin mida tahtis. Siiski tuli aeg, kus rahvas ärkas ja lõhkus ahelad. Taas põleb Eestimaal vabaduse leek, mida karmi idatuule eest senini kaitsta tuleb. Me võime oma kodumaa poegadele ja tütardele uhked olla. Üks ärkas varem, teine hiljem. Aga nad ärkasid. II Vabadussõjas võidelnud olid neist esimeste hulgas.  |